Avatud kirjas, mis on adresseeritud Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, hoiatavad suurimate valdkonnaalaste organisatsioonide juhid – Ola Källenius, Euroopa Autoomanike Ühenduse (ACEA) president, ja Matthias Zink, Euroopa Autotarnijate Ühenduse (CLEPA) president –, et ilma Euroopa Liidu strateegia kiirete muudatusteta võib autotööstuse transformatsioon ebaõnnestuda ja Euroopa riskib kaotada tööstusliidri positsiooni.

„Soovime, et see transformatsioon õnnestuks. Kuid täna puudub sellel järjepidevus, realism ja tööstuslik perspektiiv” – kirjutavad kirja autorid, tuletades meelde, et sektor on juba eraldanud üle 250 miljardi euro investeeringuteks rohelisse transformatsiooni ja toonud turule sadu elektrisõidukite mudeleid. See on siiski – nende arvates – ebapiisav ebarealistlike kliimaeesmärkide täitmiseks, kui puudub vajalik toetus EL-i institutsioonidelt.

Tervikliku tegevuskava asemel seisavad tootjad ja tarnijad silmitsi süsteemsete takistustega: Euroopa peaaegu täieliku sõltuvusega Aasiast akude valdkonnas, laadimisinfrastruktuuri liiga aeglase arendamise, kõrgete tootmis- ja elektrienergia kuludega ning kaubanduspiirangutega – näiteks 15-protsendilise tollimaksuga autode ekspordil EL-ist Ameerika Ühendriikidesse. „Püüame seda transformatsiooni läbi viia käed selja taga seotuna” – kommenteerivad nad.

Kirja allkirjastajate hinnangul tekitab muret ka elektrisõidukite madal osakaal kogumüügis. Praegu moodustab see umbes 15% sõiduautode, 9% kaubikute ja vaid 3,5% veoautode seas. Kuigi mõned turud näitavad edusamme, ei näe enamik tarbijaid endiselt veenvat põhjust sisepõlemismootorite mahajätmiseks – peamiselt kõrgete kulude, ebapiisava infrastruktuuri ja selgete stiimulite puudumise tõttu.

Valdkond pöördub seega komisjoni poole palvega võtta kohe meetmeid: vähendada laadimiskulusid, kehtestada reaalsed ostu- ja maksusoodustused, parem ligipääs linnainfrastruktuurile ning – mida eriti rõhutatakse – loobumine ideoloogilisest lähenemisest ja tehnoloogilise neutraalsuse vastuvõtmine. See tähendab erinevate mootoritehnoloogiate võrdset kohtlemist, alates elektri- ja hübriidsõidukitest kuni uue põlvkonna sisepõlemismootorite, vesiniku või vähese heitkonnaga kütusteni.

Erilist muret tekitab pakutav nn „kasutusfaktori” (utility factor) piirang pistikuga hübriidsõidukitele (PHEV). See võib – kirja autorite arvates – paradoksaalselt tugevdada konkurentsi väljastpoolt liitu ja vähendada nende tehnoloogiate atraktiivsust Euroopa tarbijatele, kuigi nad mängivad võtmerolli dekarbonisatsiooni üleminekuetapis.

Kiri juhtib tähelepanu ka heitkogustele, mida tekitavad mitte ainult uued sõidukid, vaid ka olemasolev sõidukipark. Selle asemel, et keskenduda ainult uute mudelite heitkoguste eesmärkidele, peaks EL – valdkonna arvates – toetama autopargi uuendamist, väikese heitkonnaga tootmise arengut ja stiimulite kehtestamist ärisõidukite, nagu veoautod ja bussid, kasutajatele.

„Ilma tõhusalt toimiva tööstusökosüsteemita ei ole mingit transformatsiooni” – hoiatavad Källenius ja Zink, nõudes eeskirjade lihtsustamist, regulatiivse etteennustatavuse suurendamist ning Euroopa investeeringute toetamist akudesse, pooljuhtidesse ja strateegilistesse toorainetesse. Nad rõhutavad, et ilma tarneahelate vastupidavuse ja suveräänsuse taastamiseta võib Euroopa tööstuse tulevik olla ohus.

Pöördumine lõpeb selge hoiatusega: „Maailm on muutunud, kuid EL-i poliitika autotööstuse suhtes on jäänud vanasse režiimi. Strateegiline dialoog, mis on planeeritud 12. septembriks, on võib-olla viimane võimalus seda turu ja geopoliitilise reaalsusega kohandada. Kui me nüüd kurssi ei muuda, võime kaotada ühe innovaatilisema ja konkurentsivõimelisema majandussektori”.

– Autotööstus nõuab põhjendatult realistlikku lähenemist transformatsioonile. Kliimaeesmärgid ei saa olla eraldatud tegelikest tootmis-, kulude- ja infrastruktuurilistest võimalustest. Täna konkureerivad Euroopa tootjad mitte ainult Hiina ja USA-ga, vaid ka oma regulatiivse keskkonnaga, mis meenutab üha sagedamini labürinti, mitte teeviita. Kui Euroopa Liit ei arvesta selliste küsimustega nagu tehnoloogiline paindlikkus, tooraine kättesaadavus ja investeeringute tasuvus, riskime tööstussuveräänsuse kaotamisega. Transformatsioon ei puuduta ainult mootori tüübi valikut, vaid kogu ökosüsteemi – tehasetest kuni autoremontideni. Ilma kogu väärtusahela toetuseta jäävad isegi parimini kavandatud heitmenormid surnud täheks – kommenteerib Tomasz Bęben, Autoosade Levitajate ja Tootjate Ühenduse (SDCM) juhatuse esimees, CLEPA juhatuse liige.