XX autotööstuse ja -turu kongressi SDCM ajal keskendus üks paneele “Tuleviku töökoja” kirjeldusele, st sellele, mida võib teenindustes paari või kümne aasta pärast oodata.

Paneelis osalesid eksperdid: Rafał Kędziorek (N!Auto / N!Truck) Andrzej Guzek (Groupauto Polska) Szymon Filanowicz (Bosch Car Service S.A.) Marek Skałbania (Inter Cars S.A.) Krzysztof Kostyra (MOTO Flota Sp. z o.o.)

Arutelu juhtis Iwona Kornatko, autoteeninduse Morela Serwis Samochodowy omanik.

Tuleviku töökoda. Autoteenindused paari aasta pärast

Peamine teema oli loomulikult elektromobiilsus: elektriautosid tuleb järjest juurde, mis seab autoteeninduste ees palju väljakutseid.

Krzysztof Kostyra leiab, et elektriautode kasvav osakaal on teeninduste jaoks tohutu väljakutse.

– Turg ei armasta vaakumit, teeninduste omanikud peavad hakkama tegutsema ja otsustama, mida edasi teha. Mobiilsuse ümberkujundamine on äri jaoks kulukas, tuleb soetada palju uusi tööriistu ja diagnostikatestereid ning koolitada töötajaid. Elektriautod toovad pikas perspektiivis kaasa selle, et “traditsioonilistel” teenindustel pole midagi teha. Mehhaanik kui selline saab olema pigem “IT-spetsialist”, selline töökoda on rohkem suunatud tarkvarale ja diagnostikale – esitab oma prognoose Kostyra.

Ekspert väidab, et töökodade tulevik sõltub ka varuosade turustajast ja teistest autotööstuse sektoritest ning teenindused on kindlasti vähem “mehaanilised” ja rohkem “arvutipõhised”.

Oluline on ka digitaliseerimine, mis seab teeninduste ees tohutuid väljakutseid. Juba praegu ei saa sageli isegi sisepõlemismootoritega autosid korralikult diagnoosida ilma sobiva tarkvara ja tehniliste andmeteta, mis omakorda on seotud kulude ja uue varustuse soetamisega. Kas me oleme selleks valmis? Sellele küsimusele püüab vastata Marek Skałbania firmast Inter Cars S.A.

– Koos tarnijatega korraldame tehnilist tuge teenindustele. Ma ei tea, milline saab olema tulevik, kuid ma tean, et püüame teenust pakkuda võimalikult hästi. Kõik algab auto vastuvõtmisest teenindusse, mis varsti muutub. Seoses tulevaste õigusaktide muudatustega peame olema valmis digitaliseerimiseks töökodades. Järgmine samm on diagnostika – kuidas me mehaanikuid toetame? Testerid ja testeritarnijad, kellega me koostööd teeme, omavad seadmeid, mis on ühendatud varuosade kataloogiga. Kohe pärast testeri ühendamist autoga teame, milliseid varuosi auto jaoks vaja on. […] Kõik see naaseb jälle “digitaalse” juurde. Kõik see teeb töökoja kiiremaks. Ma ei tea, kas protseduur läheb keerulisemaks, kuid kindlasti kallimaks – rõhutab Marek Skałbania.

Kõik see toob kaasa töökoja ülalpidamiskulude kasvu. See toob kaasa selle, et hinnad muutuvad üha vähem atraktiivseks, mis omakorda raskendab klientide meelitamist volitatud teenindustest. Kliendi jaoks on nüüd oluline viis, kuidas teenust osutati, ja see, kuidas teenindus välja näeb.

Andrzej Guzek selgitab, et volitatud teenindus ei ole väga konkurentsivõimeline ja üritab kontrollida, kuidas võib välja näha autode hooldamine, kuid sellel on ka oma puudused. Sõltumatuid töökodasi iseloomustab pragmaatiline tegutsemine, suhe kliendiga ning hinnavaielduvus.

– Me peaksime töökodadena seda harima. Volitatud teenindus on protseduur, külm protsess, sõltumatud teenindused aga vastutus ja isiklik maine. Töökodas räägib klient teeninduse omanikuga, mitte teeninduskonsultandiga, kes on vaid element, töötaja – selgitab Guzek

Kokkuvõte

Töökodade tase kahtlemata tõuseb. Võrreldes volitatud teenindustega on veel palju teha, kuid progress on nähtav. Oluline on teeninduste omanike haridus, turunduse osa. Kahjuks tulevikus ettevõtte ülalpidamiskulud kindlasti kasvavad. See on seotud koolitustega, kohanemisega digitaliseerimisega ning uute tehnoloogiatega tutvumisega. Tuleb ka märkida, et “mehaanilise osa” osakaal töökodades kindlasti väheneb autotööstuse digitaliseerimise kasuks.