Antwerpeni ajaloolises börsihoones kohtusid Euroopa poliitilised liidrid, tööstuse esindajad ja autotööstuse töötajad, et saata selge sõnum: Euroopa kaotab oma tööstuslikku jõudu. Koondamised, tehastete sulgemised ja investeeringute väljavoolamine ei ole enam hoiatus, vaid reaalsus.

Belgia peaministri Bart De Weveri korraldatud kohtumisel osalesid ELi liidrid, tööstuse esindajad ja 30 autotööstuse töötajat, kelle töökohad on praegu ohus. Üleskutse oli suunatud otse Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile. Sõnum oli lihtne – Euroopa konkurentsivõime tuleb taastada kiiresti ja otsustavalt.

Sajad tuhanded töökohad kaalukausil

Alates 2024. aastast on autotööstuse tarnijad teatanud juba enam kui 100 000 töökoha kaotamisest. Roland Bergeri analüüsi kohaselt võib praeguste suundumuste jätkumisel 2030. aastaks ohus olla isegi 350 000 töökohta Euroopa Liidus.

Euroopa ettevõtted konkureerivad täna piirkondadega, mis pakuvad madalamaid energiakulusid, vähem piiravaid eeskirju ja laialdast riiklikku toetust tööstusele. Selle tulemusena on tootmine ELis struktuuriliselt halvemal positsioonil. Tööstusharu hoiatab, et tootmisvõimsuse kaotus tähendab mitte ainult tööhõive langust, vaid ka kogu kontinendi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõrgenemist. Üha enam polariseeruvas maailmas ei ole tööstus enam ainult majanduslik küsimus, vaid muutub strateegilise sõltumatuse osaks.

Vaidlus „euroopaliku” auto määratluse üle

Üks kohtumise keskseid teemasid oli Euroopa Komisjoni poolt ettevalmistatav algatus Industrial Accelerator Act. Tööstuse arvates sõltub selle tõhusus täpsest määratlusest, mida tähendab „euroopaline toode”. Sektori ettepaneku kohaselt peaks autot pidama euroopalikuks ainult siis, kui vähemalt 75 protsenti selle komponentidest on toodetud ELis. Argumendiks oli see, et just tarnijad vastutavad umbes 75 protsendi eest sõiduki väärtusest. Ainult lõplikule kokkupanekule keskendumine ei taga tegelikku lisandväärtust, töökohti, teadusuuringuid ega tehnoloogiasiiret.

Oluline on, et tööstusharu andmete kohaselt pärineb üle 80 protsendi tänapäeval ELis toodetud sõidukites kasutatavatest osadest niikuinii Euroopa tarnijatelt. Sektor leiab, et pakutud künnis on seega realistlik ega tohiks kaasa tuua hindade tõusu.

Kliimamuutus ja turu reaalsus

Autotööstuse osade tootjad investeerivad igal aastal umbes 30 miljardit eurot uurimis- ja arendustegevusse, olles üks peamisi rohelise ülemineku mootoreid. Deloitte Global Automotive Consumer Study 2026 uuringu andmed näitavad aga, et tarbijate eelistused ei pruugi alati vastata regulatiivsete ambitsioonide tempole.

Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannias valib peaaegu pool ostjatest endiselt sisepõlemismootoriga sõidukeid. Samal ajal kasvab hübriidsõidukite populaarsus, eriti Prantsusmaal ja Saksamaal. Tööstuse hinnangul peaks kliimapoliitika arvestama neid tegelikkusi ning jääma tehnoloogiliselt neutraalseks, premeerides tegelikke heitkoguste vähendamisi, sõltumata kasutatud lahendusest.

Aeg otsuste, mitte deklaratsioonide jaoks

Antwerpeni kohtumisel rõhutati selgelt, et Euroopa Komisjon võtab meetmeid, kuid nende rakendamise tempo on fundamentaalse tähtsusega. Energiakulude alandamine, liigsete regulatiivsete koormuste vähendamine ja ühtse turu tugevdamine on tööstuse esindajate poolt korduvalt esitatud nõudmised konkurentsivõime taastamise tingimusena.

Euroopa autotööstus on täna pöördepunktis. Tootmisvõimsuse säilitamine ei ole ainult majanduskasvu küsimus, vaid ka kontinendi tehnoloogilise suveräänsuse säilitamine. Antwerpenis anti selge hoiatus, et kui Euroopa tahab jääda globaalseks tööstusmängijaks, peab ta minema poliitilistest lubadustest üle konkreetsete ja kiirete meetmete juurde.

Tööstusturu ekspertide ja analüütikute arvates on Euroopa praegu murdepunktis, kus kliima-, kaubandus- ja tööstuspoliitika tuleb ühtlustada. See ei ole protektsionism, vaid võrdsete tingimuste loomine. Kui EL ei määratle selgelt, mida tähendab Euroopa lisandväärtus, ega kindlusta seda süsteemselt, võib deindustrialiseerumine kiireneda. Lähikuudel ja konkreetsed meetmed on otsustava tähtsusega, sest need määravad, kas Euroopa säilitab oma tootmisbaasi või muutub väljaspool oma piire arendatavate tehnoloogiate turuks , ütleb Tomasz Bęben, autotööstuse osade turustajate ja tootjate ühingu juhatuse esimees, Euroopa autotööstuse osade tootjate ühingu (CLEPA) juhatuse liige.