MV BER määrus (GVO) on üks Euroopa autoturu olulisimaid sambaid, mis on juba aastaid määranud, kellel on tegelikult õigus autosid hooldada. See õigusakt reguleerib tingimusi, mille alusel toimub võitlus kliendi pärast pärast seda, kui auto on salongi maha jätnud. Täna ripub aga selle määruse tuleviku kohal küsimärk — selle praegune versioon kaotab kehtivuse juba 2028. aasta mais…

Tohutu oht sõltumatule sõidukite remonditurule

Diskussiooni panus GVO ümber on palju suurem, kui esmapilgul tunduda võib. Küsimus ei puuduta üksnes sõltumatute autoteeninduste huve, vaid ka auto kasutamise tegelikke kulusid, juurdepääsu remonditeenus­tele ning kogu järelturu kuju lähimas kümnendis.

GVO olemus on konkurentsi kaitse ja juhi õigus ise valida, kus oma sõidukit hooldada. Tänu sellele määrusele võib garantiiajal olev auto saada teenindust sõltumatus autoteeninduses garantii kaotamise riskita, tingimusel et remont tehakse vastavalt tootja tehnoloogiale ja kasutades nõuetekohase kvaliteediga varuosi.

„MV BER määrus on aastaid loonud tasakaalu sõidukitootjate ja sõltumatu remondituru vahel. Autoteenindused said juurdepääsu uuematele autodele ja nõudlikumatele klientidele, autopargioperaatorid ja kindlustusandjad said vahendi hoolduskulude piiramiseks ning juhid — tegeliku valikuvabaduse ja madalamad käitamiskulud. Just seetõttu peaks GVO tulevik olema valdkonna prioriteet. Sellest sõltub, kas Euroopa turg jääb konkurentsivõimeliseks.” — Pierre Thibaudat, rahvusvahelise organisatsiooni ADPA peadirektor

ADPA ja teised sõltumatut varuosaturgu esindavad organisatsioonid on juba alustanud tegevust GVO säilitamiseks pärast 2028. aastat ning selle ajakohastamiseks. Need organisatsioonid püüavad tagada, et määrus arvestaks uute tehniliste ja kaubanduslike piirangutega, mis takistavad sõltumatu aftermarket-turu toimimist — sealhulgas piirangutega tehnilisele teabele juurdepääsul.

Sõltumatu turu kasutamata potentsiaal

Paradoks seisneb selles, et vaatamata kehtivale regulatsioonile ei kasutata selle potentsiaali täiel määral. Sõltumatutes autoteeninduses domineerivad mõne aasta vanused ja vanemad autod, samas kui ühe kuni kolme aasta vanused sõidukid ilmuvad sinna harva. Põhjused on valdkonnas hästi teada — juhid kardavad endiselt garantii kaotamist või võimalikke probleeme selle realiseerimisel esindusteeninduses. Tõsiseks probleemiks on jätkuvalt ka GVO sätete tundmatus. Siiski ei tohi tähelepanuta jätta sõltumatute autoteeninduste valmisolekut uute autode teenindamiseks — nende hooldus nõuab kulukaid investeeringuid diagnostikasequipmentusse, tehnilistesse andmetesse ja koolitustesse. Kahtlemata ei ole turg isegi olemasoleva õiguskaitse juures täielikku tasakaalu saavutanud. Ilma selleta võiksid proportsioonid veelgi suureneda.

GVO: miks on 2028. aasta nii oluline?

MV BER kehtivuse viimast pikendamist vaid viie aasta võrra tõlgendati kui ebakindluse signaali regulatsiooni edasise suuna osas. Taustal kerkib esile nii tootjate tugev surve, kes püüavad saavutada suuremat kontrolli järelmüügituru üle, kui ka kiired tehnoloogilised muutused autotööstuses endas.

Elektromobiilsuse areng, kõrgepingesüsteemid, tarkvara kauguuendused ning sõidukiandmete kasvav tähtsus muudavad hoolduse üha enam tootjast sõltuvaks. Juurdepääs tehnilisele teabele ja tarkvarafunktsioonidele võib saada peamiseks konkurentsi piiramise vahendiks.

Sellises maailmas tähendaks toimiva regulatsiooni puudumine mitte üksnes tootjate tehnoloogilist ülekaalu, vaid ka reaalset riski teenindus­teenuste monopoliseerimiseks.

Stsenaarium maailmast ilma GVO-ta

Kui pärast 2028. aastat määrust ei pikendataks ega uuendataks, tunneks tagajärgi kogu turg. Konkurentsi piiramine viib paratamatult teenuste ja varuosade hindade tõusuni, mis mõjutaks otseselt juhtide ja autopargiettevõtete kulusid.

Veelgi tõsisemaks tagajärjeks võib olla sõltumatu aftermarket-sektori järkjärguline marginaliseerimine. Ilma tagatud juurdepääsuta andmetele, tehnoloogiatele ja komponentidele kaotaksid sõltumatud autoteenindused võimaluse tegelikult konkureerida volitatud võrgustikuga. Praktikas tähendaks see tagasipöördumist turumudelile, mis eksisteeris kaks aastakümmet tagasi.

Õnneks ei ole GVO tulevik ette otsustatud. Euroopa Liidu seadusandlik protsess kestab aastaid ning sõidukiandmete ja tarkvara kasvav tähtsus peaks pigem sundima määrust ajakohastama kui seda kaotama. Siiski peavad turuosalised ja sõltumatu remondisektoriga seotud organisatsioonid hoidma sõrme pulsil ning tähelepanelikult jälgima ELi otsustajate samme. Selle arutelu panus on midagi enamat kui ühe turuosaliste rühma huvid. Küsimus on konkurentsi säilitamises, tarbijate kaitses ja majanduslikult kättesaadava liikuvuse tagamises Euroopas.