Kuigi SERMI sertifitseerimissüsteem saab peagi paljude autoteeninduste igapäevaosaks, on selle tuntus Kesk- ja Ida-Euroopas üllatavalt madal. Värskeim uuring paljastab piirkonna riikide vahel märgatavad erinevused.

SERMI (Security-Related Repair and Maintenance Information) on Euroopa sertifitseerimissüsteem, mis annab autoteenindusettevõtetele juurdepääsu sõidukite turvalisusega seotud tehnilistele andmetele. See hõlmab teavet, mida on vaja turvasüsteemide ja vargusevastase kaitsega seotud komponentidega töötamisel. Praktikas saab sertifitseerimine kohustuslikuks eelduseks teatud tootjate andmetele juurdepääsul.

SERMI tuntus Kesk- ja Ida-Euroopas

Kesk- ja Ida-Euroopa koondtulemused näitavad, et enamikul autoteenindusettevõtetest puuduvad teadmised SERMI süsteemist. Vaid iga viies vastaja märgib, et tunneb süsteemi ja teab, mida see puudutab. Sarnane osa küsitletutest on SERMI-st kuulnud, kuid neil puuduvad põhjalikumad teadmised. Ülejäänud tunnistavad täielikku teadmatust selles valdkonnas.

Selline pilt näitab, et paljudes riikides ei ole teema igapäevasesse tööstusarutelusse veel läbi murdnud. Arvestades lähenevaid sertifitseerimiskohustusi, võib see tähendada vajadust kiiresti teabelünki täita. Need andmed ei kajasta olukorda siiski täielikult, kuna üksikute riikide vahel esinevad olulised erinevused.

„SERMI süsteemi juurutamine autoteenindusettevõtetes on reaalne muutus sõidukite ohutusega seotud remondituru toimimisviisis. Sertifitseerimisprotsess nõuab dokumentatsiooni korrastamist, personali kontrollimist ning selgete reeglite kehtestamist tundlike andmete kasutamiseks. Riikides, kus SERMI tuntus on endiselt madal, on selle uue määruse rakendamisel suurimaks väljakutseks mõistmine, et tegemist on arenguvõimalusega, mitte uute nõuetega. Sertifikaadi puudumine piirab otseselt võimalust osutada turvasüsteemidega seotud teenuseid, mis tähendab praktikas osa tulude kaotamist. Autoteenindused, kes protsessi õigeaegselt läbivad, saavad konkurentsieelise ja stabiilse juurdepääsu tootjate andmetele uues, formaliseeritumas turureaalsuses” – märgib Alfred Franke, MotoFocus’e grupi president.

Poola – märkimisväärselt üle keskmise

Võrreldes teiste piirkonna riikidega esindab Poola end vaieldamatult kõige paremini. Valdav enamus autoteenindusettevõtetest deklareerib vähemalt põhiteadmisi süsteemist ning suur osa märgib otse, et mõistab, mida see puudutab.

SERMI olemasolust täiesti teadmatute ettevõtete osakaal on Poolas selgelt madalam kui piirkonna keskmine. See tähendab, et kohalik turg on uute andmejuurdepääsu reeglite rakendamiseks suhteliselt hästi ette valmistatud.

Praktikas tähendab see, et enam kui 80% Poola autoteenindusettevõtetest on vähemalt põhiteadmised sertifitseerimissüsteemi toimimisest. See tulemus on selgelt parem kogu piirkonna keskmisest ning samal ajal kõrgeim analüüsitud riikide seas.

Balti riigid ja piirkonna lõunaosa – suured ebaproportsionaalsused

Poolale vastasel poolel asub Läti, kus koguni 83% autoteenindusettevõtetest pole SERMI-st kuulnud. Leedus ja Eestis domineerivad samuti vastused, mis viitavad teadmiste puudumisele süsteemist, ning teadlikkus selle tähtsusest jääb marginaalseks. See on selge signaal, et teema pole seal veel laiemat kõlapinda leidnud.

„Ilma sertifikaadita ei saa teenindused teostada töid, mis on seotud võtmete, lukkude, immobilisaatorite, ECU moodulite ega muude turvaelementidega. See tähendab teenuste mahu reaalset piiramist nendele autoteenindusettevõtetele, kes sertifitseerimisprotsessi ei läbi” – ütleb Marta Ciesielska, Inter Cars’i Teenindusvõrkude osakonna direktori asetäitja. – „Just seetõttu juurutab Q Service Castrol’i võrgustik aktiivselt SERMI-t oma teenindustes, tagades neile igakülgse toe igas etapis – alates dokumentide ettevalmistamisest, läbi registreerimisprotsessi, kuni lõpliku sertifikaadi saamiseni. Tänu sellele saavad võrgustiku teenindused takistusteta teostada ohutusega seotud remonditöid ning säilitada täieliku konkurentsivõime turul.”

Mõnevõrra teistsugune on olukord piirkonna lõunaosas paiknevates riikides. Seal on SERMI tuntuse tase kõrgem kui Baltikumis, kuigi endiselt märkimisväärselt madalam kui Poolas. Tulemused näitavad seega, et piirkond ei ole ühtlane ning valmisoleku tempo uuteks regulatsioonideks erineb turust sõltuvalt.

Teadlikkuse taseme erinevused võivad avaldada reaalset mõju remondituru teenuste sektorile. Sertifitseerimiskohustuse laienedes peavad osad autoteenindusettevõtted lühikese ajaga teabelüngad täitma, et mitte kaotada juurdepääsu tootjate võtmeandmetele.