Kasutatud varuosad on juba aastaid esinenud aruteludes remondikulude ja uute komponentide alternatiivide üle. Poolas ja teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides läbi viidud autoteeninduste uuring näitab, kui sageli teisese käibe elemendid tegelikkuses igapäevasesse teeninduspraktikasse jõuavad — ja kui erinevalt neisse eri turgudel suhtutakse.

Osade hindade tõusu ja üha kasvava kulupõhise surve tingimustes kasutavad autoteenindused remondi korraldamisel erinevaid strateegiaid. Üks lahendustest, mis on juba aastaid valdkonnas tuliseid arutelusid tekitanud, on kasutatud varuosad — mõistetuna kui lammutatud sõidukitelt pärit elemendid, välja arvatud taastatud osad. Uuringu tulemused võimaldavad hinnata nende kasutamise ulatust Poolas ja KIE piirkonnas ning võrrelda eri riikide teeninduste deklaratsioone, paljastades selgeid erinevusi suhtumises sellesse turusegmenti.

Kasutatud osad kui juhuslik lahendus

Suur enamus autoteenindusi deklareerib, et kasutatud osad moodustavad kõigist paigaldatavatest komponentidest kuni 5% või ei kasutata neid üldse. Poolas märkis sellise taseme 89% vastanutest, kogu Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas aga 85%. See tähendab, et kasutatud elemente käsitatakse pigem erandina kui remondistrateegia püsiva osana.

Veelgi selgemalt ilmneb see kasutatud osade üle 5% osakaalu ületavate teeninduste analüüsil. Poolas puudutab see vaid 11% uuritutest, samas kui KIE piirkonna keskmine on 15%. Poola autoteenindused näitavad seega suuremat ettevaatlikkust kui piirkonna keskmine.

Selline vastuste jaotus kinnitab, et mured kvaliteedi, remondi eest vastutamise ning võimalike reklamatsioonide pärast kaaluvad majandusliku argumentidest ikka veel üle.

„Mehaaninikud ei usalda kasutatud osasid üldjuhul seetõttu, et neil puudub kindlus, millistel tingimustel need varem töötasid, milline on nende tegelik kulumisaste ning kas need pole olnud kahjustatud, ülekuumenenud või ajutiselt parandatud. Isegi väliselt korralik element võib seestpoolt olla oma vastupidavuse piiril. Kui kasutatud osa lühikese aja jooksul rikki läheb, pöördub klient teenindusse kaebustega — isegi kui teda riskist eelnevalt hoiatati. Praktikas võtab just teenindus probleemi, kaotatud aja ja sageli ka paranduse kulud enda kanda.” — kommenteerib Marek Ciołka, Moto-Profil Sp. z o.o.

Olulist rolli mängib ka ohutus. Kasutatud pidurisüsteemi, roolimehhanismi või vedrustuse elemendid võivad reaalset ohtu kujutada tervisele ja elule. Sellise osa rike sõidu ajal pole enam tavaline avaria — see on tõsine risk. Lisandub ka õiguslik aspekt. Vastavalt normatiivaktidele ja tootjate soovitustele ei tohi teatud osasid uuesti paigaldada. See kehtib eelkõige pidurisüsteemi, kütuseüsteemi ja turvapatjade elementide kohta. Teenindus, mis neid juhiseid eirab, seab end õigusliku vastutuse alla. — lisab ta.

Selged erinevused piirkonna riikide vahel

Kesk- ja Ida-Euroopa taustal eristuvad selgelt Balti riigid ja Bulgaaria. Leedus, Lätis, Eestis ja Bulgaarias deklareerib vaid 75–79% teenindusest kasutatud osade osakaalu kuni 5% või ei osta neid üldse — mis tähendab oluliselt suuremat avatust nende kasutamisele võrreldes piirkonna keskmisega.

See võib viidata suuremale klientide vastuvõtlikkusele odavamate lahenduste suhtes või erinevatele turutingimustele — nagu sõidukipargi struktuur või lammutatud autodelt pärit osade kättesaadavus. Nendes riikides toimivad kasutatud osad sagedamini täisväärtusliku alternatiivina, mitte hädaabinõuna. Kasutatud osade populaarsus Balti riikides võib olla seotud asjaoluga, et üks suurimaid kasutatud osade kauplemisportaale on oma juuri Leedus.

Teisalt on näha, et isegi kasutatud osade suhtes avatumates riikides ületab nende osakaal harva mõnda protsenti — mis kinnitab, et see pole turu arengu domineeriv suund.

Slovakkia ja Rumeenia kuuluvad konservatiivsematest riikidest koosnevasse rühma, kuigi kumbki pole selles kategoorias eesrinnas. Väikseima kasutatud osade osakaalu deklareerivad Tšehhi teenindused, kus lausa 94% vastanutest märgib, et ei kasuta neid üldse või ei ületa 5% piiri.

„Selline pilt võib tunnistada tugevat usaldust uute osade vastu, kõrgeid kliendikajumeid ning teeninduse vastutuse suurt rolli remondi kestvuse eest. Juhuslikku kasutatud varuosade kasutamist võib selgitada nn ‘captive parts’i kategooria — elemendid, mis pole aftermarket’il saadaval.” — kommenteerib Alfred Franke, MotoFocus.pl-i grupi president.

Kokkuvõte

Kogutud andmed näitavad üheselt, et kasutatud osad täidavad teenindusettevõtetes marginaalset ja juhuslikku rolli — mitte süstemaatilist vahendit remondikulude vähendamiseks. Kogu KIE piirkonnas domineerivad kuni 5% osakaalu deklaratsioonid ning suur protsent teenindusettevõtteid märgib otse, et ei kasuta kasutatud osasid üldse.

Metoodika

Uuringu, mille põhjal artikkel koostati, viis portaal MotoFocus.eu läbi veebipõhise intervjuu (CAWI) vormis Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna autoteeninduste esindajate seas. Küsitluses osales 2605 vastajat 11 riigist: Poolast, Ungarist, Tšehhist, Slovakkiast, Sloveeniast, Eestist, Lätist, Leedust, Bulgaariast, Horvaatiast ja Rumeeniast.