Euroopa Komisjon esitles dokumenti „European Electrification Action Plan“ – strateegiat, mis peaks kiirendama majanduse elektrifitseerimist ja vähendama liidu sõltuvust imporditud fossiilkütustest. Erilise koha dokumendis võtab enda alla transport. Komisjoni hinnangul peaksid elektriautod tulevikus täitma mitte üksnes transpordivahendi funktsiooni, vaid ka elektrisüsteemi toetavate mobiilsete energiasalvestite rolli.

Uus kava näeb ette, et 2040. aastaks tõuseb Euroopa Liidu majanduse elektrifitseerimise tase 46%-ni. Euroopa Komisjon veenab, et tänu sellele saaks fossiilkütuste impordi kulusid vähendada koguni 260 miljardi euro võrra aastas. Dokument on vastus üha suurenevatele ohtudele Euroopa energiajulgeolekule, mis tulenevad sõltuvusest nafta ja gaasi impordist ning ebastabiilsest geopoliitilisest olukorrast.

Üks kava tähtsamaid valdkondi on transport. Komisjon rõhutab, et üleminek sisepõlemismootoriga sõidukitelt elektrisõidukitele ei peaks mitte ainult vähendama CO₂ heitkoguseid, vaid eelkõige vähendama vajadust imporditud toornafta järele.

– Dokumendi „European Electrification Action Plan“ avaldamine on üks olulisemaid poliitilisi signaale, mille Euroopa Komisjon on viimastel aastatel saatnud. Dokument kinnitab, et elektrifitseerimine ei ole enam üksnes kliimapoliitika osa, vaid muutub Euroopa energiajulgeoleku, tööstuse konkurentsivõime ja majandusliku vastupidavuse aluseks, – ütleb Aleksander Rajch, PSNMi juhatuse liige.

Elektriautod kui energiavõrgu osa

Üks dokumendi huvitavamaid eeldusi on uus vaade elektriautodele. Komisjon soovib, et need täidaksid tulevikus ka energiasalvestite rolli. Tänu nutika laadimise ja „Vehicle-to-Grid“ (V2G) tehnoloogiatele saaks akudesse salvestatud energia suurema nõudluse perioodidel võrku tagasi anda.

Komisjoni analüüside kohaselt võiksid nutikal laadimisel ja V2G-l põhinevad lahendused tuua elektrisõidukite kasutajatele 2040. aastaks üle 44 miljardi euro säästu aastas, vähendades samal ajal vajadust elektrivõrkude kuluka laiendamise järele.

2027. aasta keskpaigaks kavatseb komisjon hinnata V2G tehnoloogia kasutuselevõtu taset liikmesriikides. Seejärel peaks nutikas laadimine muutuma standardvalikuks, mida pakutakse energiatarbijatele, ning 2027. aasta lõpuks kaalutakse ka nõuet integreerida uued elektriautod kahesuunalise energiavoo tehnoloogiaga.

Odavam energia odavama kütuse asemel?

Kava näeb ette ka meetmeid, mille eesmärk on suurendada elektrienergia konkurentsivõimet fossiilkütuste ees. Komisjon teeb muu hulgas ettepaneku reformida energiaarvetes sisalduvaid tasusid ja makse, järk-järgult kaotada fossiilkütuste toetused ning muuta võrgutariife, mis peaksid premeerima paindlikku energiatarbimist.

Strateegia oluliseks osaks jääb ka laadimistaristu arendamine. Komisjon teatab, et vaatab AFIRi määruse üle juba 2026. aastal, ning analüüsib riigihankeid käsitlevaid õigusnorme, mis võib kaasa tuua heiteta sõidukite osakaalu suurenemise avaliku sektori asutuste sõidukiparkides.

Samal ajal soovib Brüssel kiirendada energiasalvestite arendamist. 2030. aastaks peaks nende koguvõimsus liidus kasvama praeguselt umbes 55 GW-lt 200 GW-ni. Komisjon osutab ka vajadusele arendada kiiremini taastuvaid energiaallikaid ja tuumaenergeetikat ning ajakohastada elektrivõrke, mida ta peab üheks suurimaks ümberkujundamise takistuseks.

Koos dokumendi „European Electrification Action Plan“ avaldamisega esitles Euroopa Komisjon ka ETSi süsteemi muudatuste eelnõu. See näeb muu hulgas ette vahendite tugevamat suunamist tööstusinvesteeringutesse. Tööstuse dekarboniseerimise pank peaks eraldama 100 miljardit eurot projektide rahastamiseks, mis on seotud Euroopa tööstuse dekarboniseerimisega.