Kia Stinger on üks Korea automargi ajaloo kõige omapärasemaid autosid. Sportlik liftback pidi mitte ainult konkureerima sportlike gran turismo autode segmendis, vaid ka noorendama tootja mainet, keda seostati peamiselt soodsa hinnaga keskklassi autodega. Vaatamata paljudele vaieldamatutele eelistele ei saavutanud mudel turul siiski erilist edu. Kas selles on süüdi tema rikkealtus?

Foto: Kia
Praegu elab Stinger üle teist noorust… vähemalt internetiruumis. Selle taga on sotsiaalmeedias väga aktiivne Poola abielupaar – Bianka ja Filip Chajzer. Jätame aga kommentaarid kõrvale ja asume kohe artikli peategelase juurde.
Stinger jõudis turule 2017. aasta lõpus. Selle iseloomuliku liftbacki väljatöötamisel osalesid teiste seas Audi endine disainijuht Peter Schreyer ning varem BMW M-i tehnilise osakonnaga seotud Albert Biermann. Tänu üsna suurtele mõõtmetele (pikkus 483,1 cm, laius 186,9 cm, kõrgus 140 cm) ja ilmekale välimusele, mis meenutab Maserati itaalia disaini, vananeb Stinger väärikalt ning paistab teedel endiselt silma.
Enne uuendamist koosnes Kia Stingeri mootorivalik kahest bensiini- ja ühest diiselmootorist. Baasvariant oli Twin-Scroll-turboga reas neljasilindriline 2.0 T-GDi (G4KL) võimsusega 255 hj ja pöördemomendiga 353 Nm (tagavedu), tippversioon – V6 biturbo 3.3 T-GDi (G6DP) – arendas aga 370 hj ja 510 Nm (nelikvedu). Kõige harvem valisid ostjad (ligikaudu 4% mudeli müügist) muutuva labageomeetriaga turboga (VGT) diiselmootori 2.2 CRDi (200 hj ja 440 Nm), mida pakuti nii taga- kui ka nelikveoga. Jõuülekande eest vastutas 8-käiguline automaatkäigukast (A8LR1 mootoritele 2.0 ja 2.2 ning tugevdatud A8TR1 mootorile 3.3).
Oluline on märkida, et 2018. aasta septembris jõustunud rangema Euro 6c normi (tahkete osakeste arvu PN piirmäära vähendati kümme korda) ja uue WLTP-katsetsükli (senise NEDC asemel) tõttu pidi Kia kohandama bensiinimootorid uuendatud keskkonnanõuetega. Lisati GPF-filtrid ning muudeti mootorite tarkvara ja juhtkaarte. Et hoida GPF-filtri isepuhastumiseks vajalikku optimaalset heitgaaside temperatuuri, muudeti kõrgematel pööretel kütuse-õhu segu koostist, mis vähendas ka mõlema mootori võimsust. Seetõttu arendas kaheliitrine mootor enam vaid 245 hj ja V6 366 hj.
- aasta augustis Stinger uuendati. Välimuses tehti vaid väikesed muudatused (uued LED-esituled, värskendatud tagatulede joonis, rõhutatum difuusor, suuremad väljalasketoru otsikud jne), salongi aga lisandus suurem, 10,25-tolline keskekraan, mis asendas varasema, juba ajast maha jäänud 8-tollise ekraani, ning meeleoluvalgustus. Mootorivalik piirati siiski ainult 3,3-liitrise V6-ga, mis säilitas senised näitajad. Turu seisukohast tasub märkida, et USA-s lisandus valikusse mootor 2.5 T-GDi (ligikaudu 304 hj ja 422 Nm), mis asendas kaheliitrise bensiinimootori.
Kahjuks lõppes sportliku liftbacki tootmine lõplikult 2023. aastal (viimaseid tellimusi sai esitada 2022. aasta sügiseni). Miks oli Stingeri turukarjäär nii lühike? Korealased jõudsid järeldusele, et mudeli valikus hoidmine pole majanduslikult kuigi põhjendatud – vaatamata väga headele arvustustele oli müük üsna väike. Lisaks tekkisid tõsised kahtlused, kas V6-mootor vastab heitmenormidele, ning mure sellega seotud võimalike trahvide pärast. Samuti võttis Kia teiste markide eeskujul omaks autotööstuse elektrilise tuleviku visiooni. Nii esitles tootja juba 2022. aastal mudeli EV6 sportlikku GT-versiooni, mis pidi mõneti olema Stingeri vaimne järeltulija.
Kia Stinger – rikked ja nõrgad kohad
Kia Stinger on üllatavalt õnnestunud konstruktsioon. Kasutajad hindavad mootoreid üldiselt väga positiivselt, eriti V6-t. Töökindluse seisukohast on kõige otsitumad tootmise algusaja 3.3 T-GDi (G6DP) mootorid, st ilma GPF-filtrita – puudub selle ummistumise oht ja ka väljalaskesüsteem kõlab veidi paremini. Teisalt tekitas mõnel neist probleeme mootori juhtplokk (ECU), mis avaldus võimsuse kadumises või ebaühtlases tühikäigus. Ei läinud ka ilma kvaliteediprobleemita – defektseks osutus vasaku turbo õlitoru. Seetõttu kuulutati 2024. aastal välja hooldusaktsioon, mis ainuüksi Poolas hõlmas kokku 1018 sõidukit. Mõned omanikud teatasid ka probleemidest vasaku turboga endaga, mis avaldusid võimsuse languse, suitsemise, tugevneva vile ja õlijälgedena sisselaskesüsteemis.
Ka Theta II perekonda kuuluv baasmootor 2.0 T-GDi (G4KL) on aja proovile hästi vastu pidanud. Kõige olulisem on see, et tal on palju parem maine kui kontserni teistes mudelites kasutatud vanematel vabahingavatel Theta mootoritel – paljudel neist pöörlesid tehasevigade tõttu, mille eest vastutasid USA tehased, väntvõlli laagrikestad. Stingeri omanike õnneks toodeti nende mootoreid Koreas, kus tehnoloogiline protsess oli loomulikult kõrgemal tasemel. Kõige sagedasem probleem nende mootorite puhul on siiski tahma kogunemine sisselaskeklappidele. Omanike närve kulutas ka kõrgsurve-kütusepump. Ka sel juhul korraldas Kia hooldusaktsiooni, mis hõlmas 29. septembrist 2017 kuni 20. jaanuarini 2021 toodetud autosid.
Diiselmootori 2.2 CRDi puhul esinevad tüüpilised „diislite“ probleemid – DPF-filtri ummistumine ja tahma kogunemine EGR-klapis. Loomulikult puudutab see eelkõige lühikestel vahemaadel kasutatud autosid. Lisaks võib muret valmistada turbo, mis võib esimesi kulumismärke näidata juba umbes 80 000 km läbisõidu juures.
Muudest Stingeri hädadest tuleb mainida pidurite probleeme, eriti V6-mootorite ja Brembo pidurisüsteemiga autodel. Sageli kuumenesid pidurid kiiresti üle, piduriketaste viskamine ja klotside liigne kulumine polnud haruldased. See tulenes aga peamiselt omanike agressiivsest sõidustiilist, mitte kvaliteedipuudustest. Ka esiamortisaatorid ei talu hoolimatut kohtlemist hästi. Ebatöökindlaks osutuvad ka kliimaseadme kompressorid (mõnel juhul on rikkeid registreeritud juba 50 000 km järel). 8-käigulise automaatkäigukasti kohta tõsiseid etteheiteid aga pole. Aeg-ajalt kurtsid omanikud nõksatuste üle käiguvahetusel (eriti külma käigukastiga).
Kas Kia Stingerit tasub osta?
Korea liftback on valik neile, kes armastavad silma paista ja on Saksa autodest tüdinud. Lisaks on tõsisemad tehnilised probleemid sellest mudelist mööda läinud, mistõttu ei tohiks selle kasutamine nõuda sagedasi teeninduskülastusi. Siiski tasub olla ettevaatlik eksemplaridega, millele on varem tehtud kiibistamine ehk chiptuning (paljud 2.0 mootoriga autode omanikud otsustasid selle sammu kasuks). Mudeli sportliku iseloomu tõttu on ilmne risk suurema läbisõiduga mootorite kulumine. Kuigi mõlemal bensiinimootoril on vastupidav jaotuskett, võib see mõnel juhul vajada vahetamist. Tasub otsida ka autosid, mille omanikud vahetasid õli sagedamini, kui tootja ette nägi (iga 8000–10 000 km järel soovitatud 15 000 km asemel).
Komentarze