Autoturul toimuvaid muutusi jälgides on raske mitte jääda mulje, et Euroopa Liidu ametivõimude poolt edendatavad keskkonnahoidlikud projektid tähendavad, et kuigi uued autod tekitavad vähem saastet, muutuvad need… vähem vastupidavaks. Lisaks sellele avaldatakse selliste ideede kaudu nagu keskkonnasõbralikud transporditsoonid kodanikele survet, et nad vabaneksid oma vanadest autodest ja ostaksid uusi. Asjaolu, et see loogika on keskkonna seisukohast äärmiselt väärastunud, näib Prantsusmaal aeglaselt inimestele selgeks saavat.

Mida teha planeedi päästmiseks? Osta uus auto või hoida vana?

Juba mitu aastat on ELi ametivõimud mitmekordistanud direktiive, mis kutsuvad kodanikke üles loobuma oma vanadest sisepõlemisautodest ja eelistama sõidukid, mis vastavad uusimatele heitmenormidele, peamiselt elektriautodele. Üha enamates Euroopa linnades võetakse kasutusele puhta transpordi tsoonid, mida nimetatakse ka vähese heitega tsoonideks. Need piiravad selliste sõidukite sissesõitu, mille õhusaasteainete heitkogused ületavad teatava taseme. Peagi saavad nendes tsoonides sõita ainult kõige uuematele keskkonnastandarditele vastavad autod (peamiselt elektri- või hübriidautod).

ELi õigusaktide ajalugu uurides on raske mitte saada muljet, et selle eesmärk on süstemaatiliselt mõjutada kodanikke, et nad võtaksid õhusaaste vastu võitlemise enda kodudes ja garaažides tehtavate muudatuste kaudu. Ideaalne meetod ELi plaanide elluviimiseks näib olevat kasutada oleva auto sagedane vahetamine sellise vastu, mis vastab kõige uuematele keskkonnakahjulikke heitmeid käsitlevatele eeskirjadele.

Kasutades lihtsat loogikat, tasub endalt küsida, milline on nende vanemate, kuid endiselt kasutuskõlblike sõidukite saatus, mis ei vasta uutele keskkonnanormidele. ELi ametivõimud ei näi selle probleemiga tegelevat, justkui see laheneks maagiliselt iseenesest. Loomulikult on võimalik probleemist vabaneda, müües auto, eelistatavalt üle riigi või terve kogukonna piiri. Kuid kas koht, kus see auto hakkab kahjulikke heitgaase välja paiskama, muudab keskkonda kuidagi?

Prantsuse mõistuse hääl autoturu ümberkujundamise kohta

Seda ja sarnaseid, probleemi kontekstis õigustatud küsimusi hakkasid prantslased juba mõnda aega tagasi esitama. See võib tunduda kummaline, arvestades, et Prantsusmaa on Saksamaa järel teine riik Euroopas, mis teenib kõige rohkem oma kaubamärkide uute autode müügist. Algatus ei tulnud siiski mitte valitsusjuhtidelt või suurettevõtetelt, vaid kodanikelt.

Tuntud Prantsuse ajakiri Le Point kirjeldas 2023. aastal ELi ametiasutuste tegevust kui „rohelist ajupesu“. Tõsi, see pealkirjas kasutatud termin oli küll juhusliku kodaniku tsitaat, kuid see jõudis avalikkuse teadvusesse üsna tugevalt. Artiklis „Mis oleks, kui planeedi päästmiseks oleks parem jätta oma vana auto alles?“ tsiteerisid ajakirjanikud väljavõtteid sotsioloog Gaëtan Mangini doktoritööst, kes aastatel 2017-2022 uuris prantslaste suhtumist autoasjandusse ja vanematesse, sealhulgas üle 20 aasta vanustesse autodesse.

Nagu selgus, väljendasid Prantsuse avalikkuse esindajad keskkonnaküsimustes hoopis teistsugust suhtumist kui seadusandjad. Ajakirja poolt tsiteeritud avaldustes paistis läbi taaskasutuse retoorika, mis vastandub kaupade masstootmisele ja tarbimisele. Idee on edendada ökoloogiat, mis seisneb funktsionaalsete (või remonditavate) tööriistade kasutamises uute ostmise asemel.

– Meie kallidele keskkonnakaitsjatele ei ole lihtne selgitada, et vana auto säilitamine ja kasutamine uue auto tootmise asemel säästab hektoliitrite kaupa vett, kilode kaupa terast, kummi ja plasti jne. –ütles Richard, vanade autode entusiast, keda tsiteeritakse Gaëtan Mangini artiklis. – Probleem on selles, et me keskendume ainult summutitorust väljuvatele gaasidele, selle asemel, et vaadata kogu elutsüklit – alates tootmisest kuni ringlussevõtuni ja ka kasutamiseni.