Kliimaseade pole enam luksus, vaid põhivarustus rohkem kui 90% Euroopa turgudel müüdavates sõidukites. Mille eest vastutavad kliimaseadme süsteemi erinevad komponendid? Jälgime kogu külmaine ringluse tsüklit.

Üks aine kolmes olekus Kliimaseadme ülesanne on kuivatada ja muuta väljast võetava õhu temperatuuri ning transportida see sõiduki salongi. See eesmärk saavutatakse tänu külmaainele, mis teeb pidevat töötsüklit. Selles tsüklis muudab külmaaine oma olekut mitu korda, ning eesmärgi saavutamiseks olulisimad parameetrid on temperatuur ja rõhk.

Külmaaine kolm olekut kliimaseadme süsteemis on: vedel, gaasiline ja kahefaasiline. Viimane tähendab, et teatud etapis on külmaaine osaliselt gaas ja osaliselt vedelik. Punktid, kus aine olek muutub, on ühtlasi kohad, kus toimub energia vahetus. See toimub kondensaatoris ja aurustis, tänu kompressori ja paisventiili tööle. Jälgime seda tsüklit järjekorras, alustades kompressorist.

1. Õigesti töötavas kliimaseadme süsteemis transporditakse külmaaine kompressorisse 100% gaasilises olekus. Selle rõhk ja temperatuur on madalad. Külmaainet transportiva toru läbimõõt on siin suhteliselt lai.
2. Kompressori ülesanne on külmaainet kokku suruda. Selle rõhk tõuseb märkimisväärselt, ning koos sellega tõuseb ka temperatuur. Siin ei toimu aga külmaaine oleku muutust, see on endiselt gaasilises olekus.
3. Külmaaine teekonna järgmine etapp on kondensaator, mida nimetatakse ka kliimaseadme jahutiks. Nagu mõlemad nimed viitavad, külmaaine jahutatakse siin maha, ning selle tulemusena kondenseerub see, muutes oma oleku vedelaks. Kuigi temperatuur langeb märkimisväärselt, ei toimu järsku rõhu muutust – see püsib endiselt kõrge.
4. Vedelas faasis külmaaine läbib kuivatifiltri. Siin eraldatakse kliimaseadme süsteemis ringlevad veemolekulid ja mustus. Vee eraldamine takistab süsteemi osade külmumist külmaaine paisumise faasis. Selles kohas peale filtreerimise ei toimu ühtegi olulist protsessi. Külmaaine temperatuur on endiselt madal, see on vedelas olekus ja kõrge rõhu all.
5. Järgmine, äärmiselt oluline kliimaseadme süsteemi element on paisventiil. Ja taas, nagu nimi viitab, toimub siin külmaaine paisumine, mis tähendab, et sellele mõjuv rõhk väheneb oluliselt. Protsess viib temperatuuri järsu languseni, ning külmaaine muudab oma oleku kahefaasiliseks – osaliselt on see vedelik ja osaliselt gaas.
6. Täielikult gaasilisse olekusse läheb külmaaine aurustis. Siin toimub kliimaseadme süsteemile peamine protsess, nimelt läbi aurusti liikuva õhu temperatuuri langetamine. Õhk mitte ainult ei anna oma soojust külmaainele, vaid ka kuivab, mistõttu koguneb ja kondenseerub aurusti seintele veeaur. Külmaaine läheb gaasilisse olekusse tänu õhust saadud soojusele. Rõhk sellel etapil oluliselt ei muutu ja püsib madal. See suureneb siis, kui külmaaine jõuab taas kompressorisse ja alustab oma järgmist töötsüklit.