Euroopa autotootmissektori ambitsioonid põrkuvad reaalsusega – tööstus sõltub endiselt toormetest, mis suures osas pärinevad väljastpoolt Euroopat. Jutt käib haruldastest muldmetallidest, nagu neodüüm või düsproosium, mis on võtmetähtsusega elektrimootorite, magnetite või akukomponentide tootmiseks.

Miks on haruldased muldmetallid nii olulised?

Kui elektriautomobiil oleks inimene, täidaksid haruldased muldmetallid tema vereringesüsteemi rolli. Magnetid, mis sisaldavad selle rühma elemente, on tänapäeval üks domineerivaid tehnoloogiaid elektrimootorites, mis iseloomustab kõrget energiatõhusust. Keskmine elektriautomobiil sisaldab umbes 200 kilogrammi erinevaid mineraale – märgatavalt rohkem kui tema sisepõlemismootorile vastav. Kuid see pole ainult autotööstuse küsimus. Samad elemendid leiavad rakendust tuuleturbiinides, meditsiiniseadmetes või kaitserakendustes.

Kuigi nimetame neid “haruldaseks”, ei esine nad looduses sugugi nii harva. Probleem seisneb nende kaevandamises ja töötlemises, mis on seotud suurte keskkonnamõjude ja tehnoloogiliste kuludega. Seetõttu on aastaid olnud nende tootmise domineeriv tegija Hiina – vastutades enamiku maailma töötlemise ja märkimisväärse osa kaevandamise eest.

Haruldased muldmetallid: Euroopa sõltuvuse lõksus

Viimastel aastatel on Euroopa autotootjad valulikult tundnud oma sõltuvust Hiina tarnetest. Uued ekspordi määrused, mille kehtestas Peking – puudutades muu hulgas püsimagneteid – põhjustasid seda, et paljud tootjad seisid silmitsi tarneahelate häirete, viivituste ja hindade tõusu riskiga. Autotööstusele, kus reaktsiooniaeg on oluline, tähendab see reaalset ohtu – nii tootmise järjepidevusele kui ka konkurentsivõimele globaalses elektromobiilsuse arengu võidujooksus.

CLEPA, mis esindab Euroopa tarnijaid autotööstuses, rõhutab, et sektor, mis annab tööd 1,7 miljonile töötajale, nõuab stabiilset toorainete tarnimist, kui see peab täitma oma rolli Euroopa ökoloogilises transformatsioonis. Ilma nendeta võib Roheline Kokkulepe jääda poliitiliste visioonide, mitte tööstuse reaalsuse sfääri.

Kas USA ja Hiina annavad maailmale aasta hingetõmbeaega?

Viimasel ajal on ilmunud teateid võimalikust kaubanduspingete leevendamisest USA ja Hiina vahel. Mõnede allikate kohaselt tehakse tööd kokkuleppe kallal, mis võiks hõlmata Hiina ekspordi piirangute ajutist peatamist valitud haruldaste muldmetallide puhul ning mõningate tollitariifide vähendamist kaupadele, mida imporditakse USA-sse Hiinast.

Kuigi potentsiaalse kokkuleppe üksikasju ei ole ametlikult kinnitatud, võiksid sellised sammud tuua lühiajalise leevenduse globaalsetele turgudele, sealhulgas Euroopa tööstusele. Paljud analüütikud rõhutavad siiski, et tegemist oleks pigem ajutise vaherahu – suure doosi poliitilise taktitsemisega mõlemal poolel.

Euroopa peab mängima julgelt

CLEPA ja teised tööstuse esindajad rõhutavad, et Euroopa vajab rohkemat kui kiireid lahendusi. Võtmetähtsusega on pikaajaline, järjepidev toormestrateegia, mis hõlmab investeeringuid kohalikku kaevandamisse ja töötlemisse, tööstusliku ringlussevõtu arendamist ning tarneallika mitmekesistamist kaubanduspartnerluste kaudu riikidega väljaspool USA–Hiina telge. Lisaks peab Euroopa Liit tagama parema oma poliitikate koordineerimise – nii et keskkonna-, tööstus- ja kaubandussätted ei toimiks vastuolulistes suundades.

Selles kontekstis oli oluline samm Critical Raw Materials Act projekti vastuvõtmine, mille eesmärk on suurendada Euroopa kriitiliste toormete osakaalu majanduses. Siiski jääb konkreetsete lahenduste rakendamise tempo üheks suurimaks väljakutseks – eriti üha tugevneva globaalse konkurentsi olukorras.