
Euroopa Parlamendi keskkonna-, kliima- ja toiduohutuse komisjon (ENVI) toetas ettepanekuid leevendada ELi eesmärke uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO₂-heite vähendamiseks. Vastuvõetud seisukoht näeb ette loobumist nõudest vähendada heidet 2035. aastaks 100%, mis võib jätta ruumi teatud sisepõlemismootori ja hübriidajamiga sõidukite edasiseks pakkumiseks.
See on aga alles üks seadusandliku menetluse etapp – lõplikud otsused teevad Euroopa Parlament ja liikmesriigid.
Hääletus 48:30. Europarlamendi liikmed soovivad suuremat paindlikkust
4. novembril 2026 võttis ENVI komisjon vastu seisukoha uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO₂-heite normide läbivaatamise kohta. Muudatusettepanekute poolt hääletas 48 komisjoni liiget, vastu oli 30 ja kaks jäi erapooletuks.
Vastuvõetud kompromiss peab ühitama ELi kliimaeesmärgid Euroopa autotööstuse olukorraga. Autotootjad ja varuosade tarnijad seisavad silmitsi ülemineku suurte kuludega, Hiina ettevõtete kasvava konkurentsiga ning elektriautode tootmise kasumlikkusega seotud probleemidega.
Kõige olulisem muudatus puudutab 2035. aasta eesmärki. Praegu nõutava uute autode CO₂-heite 100% vähendamise asemel võrreldes 2021. aasta tasemega pakuti välja 87,5% eesmärk. See ei tähenda kõigi praeguste jõuseadmetehnoloogiate automaatset lubamist, kuid võib võimaldada tootjatel hoida valikus osa hübriid- ja sisepõlemismootoriga mudeleid, kui need vastavad asjakohastele nõuetele.
Sõiduautod ja kaubikud – milliseid muudatusi pakuti välja?
Sõiduautode puhul oleks 2035. aasta CO₂-heite vähendamise eesmärk 87,5%. Lisaks võiksid tootjad saada krediiti Euroopa Liidus toodetud vähese süsinikuheitega terase kasutamise eest.
Muudatused hõlmaksid ka väikesi tarbesõidukeid. Kavandatav heite vähendamise tase oleks 2030. aastal 35% ja 2035. aastal 80%. Need on leebemad väärtused kui praegu kehtivad eesmärgid, mis on vastavalt 50 ja 100%.
Eelnõu näeb ette ka soodustusi teatud Euroopas toodetud elektriautodele. Kuni 4,2 m pikkuseid väikeautosid võiks heite-eesmärkide täitmisel arvesse võtta kordajaga 1,4 ja energiatõhusamaid elektriautosid kordajaga 1,2. Täiendavad soodustused laieneksid ka sotsiaalse liisingu programmi raames pakutavatele sõidukitele ning Euroopas toodetud elektrilistele väikestele tarbesõidukitele.
Ettepanekutes nähakse ette ka võimalus liigitada heitevabade sõidukite kategooriasse sõidukid, mis töötavad üksnes nõuetele vastavate taastuvate või vähese süsinikuheitega kütustega. Tootjad saaksid ka täiendavaid heite arvestamise vahendeid, muu hulgas laiendatud heitekrediidi mehhanismid ja pikema tulemuste keskmistamise perioodi 2030. aasta eesmärkide täitmisel.
Praktikas tähendaks see suuremat vabadust heite vähendamise tehnoloogiate valikul. Tootjate strateegia ei peaks tuginema üksnes elektriautodele.
Vaidlus Euroopa autotööstuse tuleviku üle
Kompromissi toetasid kolm poliitilise tsentri fraktsiooni: Euroopa Rahvapartei, Sotsialistid ja Demokraadid ning Renew Europe. Muudatuste pooldajad väidavad, et senised õigusaktid olid liiga jäigad ega arvestanud piisavalt Euroopa tööstuse olukorda. Nad viitavad muu hulgas ülemineku suurtele kuludele, elektriautode tootmise kasumlikkuse probleemidele ja Hiina tootjate konkurentsile.
Vastupidisel seisukohal on rangema kliimapoliitika säilitamise pooldajad. Keskkonnaorganisatsioonid, sealhulgas Transport & Environment, hoiatavad, et nõuete leevendamine võib nõrgendada investeeringuid e-mobiilsusse ja raskendada Euroopa tootjate konkureerimist ülemaailmsel elektriautode turul. Nende hinnangul on ülemineku selge suuna säilitamine oluline signaal investoritele ja kogu turule.
Seega ei puuduta vaidlus üksnes sisepõlemismootorite tulevikku pärast 2035. aastat. Küsimus on ka selles, kas heite vähendamine peaks tuginema eelkõige elektrifitseerimisele või peaks tootjatel olema võimalus kasutada eri tehnoloogiaid, kui need võimaldavad seatud kliimaeesmärke saavutada.
CLEPA: vaja on suuremat tehnoloogianeutraalsust
Hääletuse tulemust hindas positiivselt Euroopa autotööstuse tarnijate ühendus CLEPA. Organisatsioon on juba pikka aega taotlenud ELi kliimapoliitika suuremat tehnoloogianeutraalsust. Tema hinnangul ei tohiks heite vähendamine tähendada, et ühte tehnoloogiat määratakse halduslikult ainsaks lubatud arengusuunaks.
„Pistikhübriidide (PHEV) ja üksnes taastuvkütustega töötavate sõidukite (VEEF) tunnustamine on otsustava tähtsusega, et saavutada heite vähendamise ambitsioonikad eesmärgid, tugevdada Euroopa autotööstuse tarnijate konkurentsivõimet ja kaitsta Euroopas loodavat lisaväärtust,“ ütles CLEPA peasekretär Benjamin Krieger.
Organisatsioon rõhutab siiski, et vastuvõetud kompromiss ei lahenda kõiki probleeme. Vaja on täiendavaid muudatusi, muu hulgas pistikhübriidide arvestamise viisi, heitekrediidi andmise reeglite ja autode märgistamist käsitlevate sätete osas.
Ka Euroopa Autotootjate Liit (ACEA) pidas hääletust sammuks pragmaatilisemate õigusaktide suunas. Samas leidis ta, et sõiduautodele pakutud paindlikkus on ulatuse ja kehtivusaja poolest endiselt liiga piiratud.
Miks on muudatused olulised Poola varuosatarnijatele?
Poola jaoks on ELi õigusaktide tulevik eriti oluline. Riik on üks Euroopa olulisi autoosade ja -komponentide tootmiskeskusi. Paljud seal tegutsevad ettevõtted tarnivad komponente Euroopa suurimate autotootjate tehastele. Sõidukitootmise struktuuri muutused võivad seega mõjutada investeeringuid, tööhõivet ja tööstuse üksikute segmentide tulevikku.
„ELi õigusaktide muutmine võib anda neile ettevõtetele rohkem aega tootmise kohandamiseks ja uute tehnoloogiate arendamiseks. Eriti oluline on säilitada pädevus hübriidajamite, elektroonika ja eri tüüpi sõidukites kasutatavate komponentide valdkonnas. Suurem paindlikkus võib vähendada ka ohtu, et traditsioonilise autotööstusega seotud segmentides suletakse järsult tehaseid ja kaovad töökohad. See ei tähenda aga ülemineku peatamist. Euroopa tööstus peab jätkuvalt investeerima elektrifitseerimisse, heite vähendamisse ja uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse. Muutub eelkõige kliimaeesmärkideni jõudmise viis,“ ütleb Tomasz Bęben, Poola autovaruosade turustajate ja tootjate ühenduse (SDCM) juhatuse esimees ja CLEPA juhatuse liige.
Lõplik otsus on veel Euroopa Parlamendi ees
ENVI komisjoni seisukoha vastuvõtmine ei tähenda veel kehtivate õigusaktide muutmist. Ettepanekud pannakse kogu Euroopa Parlamendi hääletusele detsembri täiskogu istungjärgul. Seejärel algavad läbirääkimised liikmesriike esindava ELi Nõukoguga.
Alles seadusandliku menetluse lõpuleviimine näitab, millisel kujul uute autode CO₂-heite vähendamise ELi eesmärgid muutuvad. Sõidukitootjate ja varuosatarnijate jaoks on see üks olulisemaid otsuseid, mis määrab Euroopa autotööstuse arengusuuna lähiaastatel.
Komentarze