See küsimus kerkib väga sageli erinevatel autotööstuse foorumitel. Mis on vastus? Küsisime ekspertarvamust VARTA (Clarios) ettevõttest.

– Enne uue aku ostmist ja paigaldamist tuleks eelkõige kasutada akude tootjate poolt pakutavaid akude määramise katalooge. Praegu on kataloogid saadaval trükimaterjalidena, veebipõhiste otsingumootoritena tootja veebisaidil või mobiilirakendustena. Olenemata valitud kataloogi vormist näitab see ühte või mitut akut, mis on tehases paigaldatud aku ideaalsed asendajad. Kiiresti arenevas autotööstuses ja üha arenenumate elektrisõidukite puhul on vale praktika valida aku käsitsi või selle põhjal, mis hetkel kapoti all on. Selles valdkonnas esineb kõige rohkem vigu kasutatud sõidukite puhul – kus praegu paigaldatud aku ei pruugi olla originaal (nt. vahetatud komisjonis) või õigesti valitud. Igapäevases mehaaniku praktikas juhtub sageli, et sõiduki omanik osaleb aktiivselt aku valimise protsessis ja küsib suurema mahutavuse või suurema käivitusvoolu kohta. Varem oli levinud arvamus, et aku parameetrite osas võib arvestada umbes 10% tolerantsiga soovitatud parameetrite suhtes. Selline lähenemine tähendas aga sageli suuremat aku korpust, mis nõudis ka rohkem ruumi selle paigaldamiseks. Praegu, kui sõidukil on palju erinevaid elektritarbijaid, sealhulgas kaasaegseid mugavus- ja turvasüsteeme, on kõige parem valida aku, millel on arenenum tehnoloogia, näiteks EFB või AGM. Eriti tuleks tähelepanu pöörata Start-Stop süsteemiga sõidukitele, mis vajavad sellistes süsteemides töötamiseks spetsiaalseid akusid. Nendes sõidukites põhjustab tavapärase aku paigaldamine EFB või AGM aku asemel süsteemi korrektse töö häireid, lühendab “off” režiimi aega, suurendab kütusekulu ja CO2 heitkoguseid ning viib aku kiirema kulumiseni.