Euroopa Liit ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult piisavalt küps, et loobuda sisepõlemismootoritest, väidab Daniel Obajtek, Orleni endine tegevjuht ja praegune Euroopa Parlamendi liige. Tema arvates on Brüsseli praegune energia üleminekuga seotud poliitika vale ja ühenduse vaesemad majandused, sealhulgas Poola, maksavad selle eest kõige rohkem.

Autotööstuse tuleviku küsimust on viimastel päevadel tõstatanud Euroopa Parlamendi eri fraktsioonide poliitikud. Aruteluga on liitunud muu hulgas poliitikud, kes märgivad, et hiljutised otsused nõrgestavad seda majandussektorit tugevalt. Hiina ja ameeriklased võivad muutustest kasu saada.

– Euroopa Liit on kehtestamas erinevaid direktiive, mis toovad sisse erinevaid küsimusi, näiteks seoses sisepõlemismootoritega, et aastaks 2037 ei tohi olla sisepõlemismootoreid ja seetõttu ei ole see tehnoloogiliselt kasvanud. Ja täna on meil see, mis meil on, et Hiina majandus surub meid autotööstuses väga kõvasti, sest kehtestatakse erinevaid tingimusi, milleks Euroopa Liit ei ole valmis ega ole konkurentsivõimeline. – Euroopa Parlamendi liige Daniel Obajtek ütles uudisteagentuurile Newseria Biznes.

Orleni endine president juhib tähelepanu muu hulgas energiahinnale, mis ei ole konkurentsivõimeline ja millega kaasnevad mitmed negatiivsed tagajärjed. Tema arvates ei ole tegemist mitte ümberkujundamisega, vaid „ideoloogiaga“, mis on seotud Green Deal’i poliitikaga.

– Ma tahaksin, et Euroopa ja ka mina ise võitleksime tõesti konkurentsivõime eest, kasvõi koos Hiina ja Ameerika Ühendriikidega. Täna on see konkurentsivõime tegelikult rikkam Euroopa, kes võitleb vaesema Euroopa konkurentsivõimetuse arvelt,“ ütles ta.

Küsimus on reguleerimises, mis võib viia selleni, et elektriautodes kasutatavaid akusid ei toodeta mitte Poolas, vaid mandri lääneosas. Seda peavad mõjutama uued direktiivid, mis soosivad arenenumaid majandusi.

– See küsimus puudutab näiteks elektriautode akude ehitamisega seotud tehaseid. Meie, poolakad, oleme suurim elektriakude tootja, üks suurimaid maailmas, ja vaadake, siiani on igaüks, kes toodab elektriakusid, pidanud näitama kõnealuse tehase energialiikide kombinatsiooni. Liit tahab muidugi direktiivide muudatuste kaudu muuta seda nii, et see oleks konkreetse riigi energialiikide kombinatsioon. Selle tulemusena lõpetavad tehased Poolas tegevuse, sest need on vähem kasumlikud, tehased ehitatakse Prantsusmaale või Saksamaale,“ hoiatab Daniel Obajtek.

Praegu toimub paljudes Euroopa Liidu riikides paljudes tööstusharudes, sealhulgas autotööstuses või naftakeemiasektoris, töökohtade vähendamine. Paljud tehased kaovad ühenduse majanduskaardilt. Poliitiku sõnul on probleemiks energiahinnad, mis löövad tootmise kasumlikkust.

– Täna suletakse Euroopas üks tehas teise järel, ja see ei puuduta ainult autotööstusega seotud tehaseid. Täna ei ole paljudes Euroopa majanduse valdkondades Euroopas tootmine kasumlik. See on Euroopa probleem. Ja selle asemel, et valida võimalikult kiiresti volinikud, et see protsess kiiresti läbi viia, sest me peame asuma tööle teatud direktiivide dereguleerimisega, sest me oleme tegelikult neis direktiivides eksinud. – ütles õigus- ja justiitsminister.

Poliitik juhtis tähelepanu erinevustele ELi ja Hiina vahelises kaubanduses. Hiinast Euroopasse imporditakse 500 miljardi euro väärtuses, samas kui vastupidi ekspordib EL kaupu ja teenuseid 300 miljardi euro väärtuses.

– Kui Euroopa ei muuda kiiresti suunda aasta või kahe jooksul, ei ole Euroopa tööstus üldse konkurentsivõimeline. See kehtib autode kohta, see kehtib kogu tööstuse kohta, mis puudutab naftakeemiat, kemikaale, see kehtib terasetööstuse kohta, kõige, mis on seotud terasetööstusega, elektritööstusega üldiselt. Seega on see suur probleem kogu Euroopa majanduse jaoks,“ väidab Daniel Obajtek.

Poliitik rõhutas, et Euroopa majanduse tugevused võiksid olla tehnoloogiaga seotud ettevõtmised. Sel juhul on vaja kannatlikkust ja toetust, ilma milleta ei ole võimalik eeliseid saavutada.

– Alguses ei ole need tehnoloogiad mõnikord kasumlikud, sest need muutuvad kasumlikuks pärast pikemat tootmisperioodi. Nii et siin peaksid olema teatud toetusmehhanismid innovatsiooni küsimustes, sest see on võimalus konkureerida. Nii et see ongi see, mis eristab Euroopa Liitu, et tehnoloogiliselt liigub ta edasi, kuid ei tea, kuidas seda tootmisesse üle kanda ja ei oska luua selleks sobivaid mehhanisme,“ lõpetas ta.

Poola majandusinstituudi avaldatud andmete kohaselt toodavad kõik Euroopa Liidu tehased 2023. aastal 12,1 miljonit sõidukit. Ümberarvestades seda maailmaturule, tähendab see 20 protsendi suurust osakaalu. Samal ajal veeres Hiinas konveierliinidelt 26,1 miljonit autot, mis tähendab peaaegu kolmandikku (32 protsenti) maailmaturust.

Allikas: Newseria Biznes.