Vanemad autod nõuavad vähem aega, tööriistu ja närve – nii selgub uuringust, mis viidi läbi autoserviste omanike seas. Mehaanikud juhivad üha sagedamini tähelepanu sellele, et kaasaegsed autod, mis on täis elektroonikat ja raskemini ligipääsetavad diagnostikaks, muutuvad sõltumatutele teeninduskeskustele tõsiseks väljakutseks.

Uute autode remont liiga keeruline?

Üle kolme neljandiku autotöökodade omanikeist arvab, et uue auto remont on aeganõudvam kui vanema mudeli oma. Lisaks väidab paljud neist, et autotootjad raskendavad sõltumatute teeninduskeskuste tööd. Sellised järeldused tulenevad uuringust, mille viis läbi Poola suurim autoteeninduskeskuste võrgustik – ProfiAuto Teenindus, mis kuulub ettevõttele Moto-Profil. Mehaanikud märkisid ka elemendid, mis kaasaegsetes sõidukites kõige sagedamini riket.

Kaasaegsed autod meenutavad üha enam arvuteid neljal rattale, mis seab mehaanikute ette täiesti uusi väljakutseid. Rikete diagnoosimine nõuab enamikul juhtudel spetsiaalset tarkvara, internetiühendust ja sügavaid teadmisi elektroonika valdkonnas. Kuigi kaasaegne tehnoloogia edendab autotööstuse arengut, tähendab see sõltumatutele töökodadele ka täiendavaid tõkkeid ja kulusid.

Kaasaegsed autod nõuavad rohkem aega

Peaaegu 77% küsitletutest märkis, et uue automudeli remont on aeganõudvam kui vanema oma. Vaid veidi alla 14% mehaanikutest tunnistas, et rohkem aega kulutavad vanemate autode teenindamisele, samas kui üle 9% ei olnud selles küsimuses arvamust. Kust need erinevused? Esmajoones nimetasid teeninduskeskuste omanikud kaasaegsete elektrooniliste süsteemide keerukust. Peamise põhjuse märkis ligi 37% hääletanutest. Seejärel juhtisid tähelepanu piiratud ligipääsule tehnilistele juhenditele (peaaegu 17%) ja sobivate diagnostikariistade puudumisele (üle 15%). Järgmistel kohtadel olid: raskendatud ligipääs elementidele, mis vajavad remonti, sobivate lubade ja sertifikaatide puudumine, ebapiisavad oskused, samuti varuosade madal kättesaadavus.

Omakorda vanemate sõidukite remondi puhul osutus mehaanikute peamiseks takistuseks just varuosade madal kättesaadavus – selle probleemi märkis 27% uuritutest. 23% küsitletutest nimetas raskendatud ligipääsu remonti vajavatele elementidele, üle 15% aga piiratud ligipääsu tehnilistele juhenditele.

Elektroonika ja mootor on kõige sagedasemad rikete allikad

Käsitletav uuring annab ka olulist teavet “populaarseimate” rikete kohta, millega nad oma igapäevatöös kokku puutuvad. Spetsialistid parandavad uutes autodes kõige sagedamini auto elektroonikat (40%) ning mootorit ja selle juhtimist (38,5%). Üle 9% küsitluse osalejatest juhtis tähelepanu pidurdussüsteemi riketele, 7% vedrustuse probleemidele, vaid 3% märkis jaotusmehanismi.

– Need andmed näitavad selgelt, et suurimad teenindusprobleemid keskenduvad arenenud tehnoloogiate ümber. Sõltumatutele töökodadele tähendab see vajadust pidevalt investeerida arengusse ja koolitustesse. Samal ajal klassikalised mehaanilised rikked, kuigi endiselt olemas, jäävad siin tagaplaanile. Näeme seega, kui palju muutub remontide iseloom kaasaegses autotööstuses – rõhutab Adam Lehnort, ettevõttele Moto-Profil kuuluva ProfiAuto võrgustiku ekspert.

Võrdluseks, vanemates autodes domineerivad mehaanikute arvates vedrustuse probleemid (ligi 48%) ja pidurdussüsteem (18,5%). Sageli esinevad ka mootoriga ja selle juhtimisega seotud rikked (üle 12%), heitgaasisüsteemiga (peaaegu 11%) ja elektroonikaga (üle 7%). See näitab selgeid erinevusi kõige sagedasema rikete iseloomus vanema ja uuema põlvkonna sõidukite vahel. Huvitav on see, et ei ühte ega teist mudelit pole ükski küsitletutest märkinud juhtimis- või jahutussüsteemi kõige sagedamini parandustele kuuluvate elementidena.

Sõltumatud teeninduskeskused lükatud kõrvale?

Uuringus küsiti ka mehaanikutelt nende arvamust autotootjatega koostöö kohta kaasaegsete autode remondi kontekstis. Enamik vastajatest – üle 72% – arvab, et autotootjad raskendavad töökodade tööd kaasaegsete sõidukite teenindamisel. Peaaegu neljandikul polnud selles küsimuses arvamust, samas kui vaid 3% vastanutest näeb tootjates potentsiaalseid partnereid, kes toetavad uute autode remonti.

Peamise probleemina, mida sõltumatud teeninduskeskused märgivad, on piiratud ligipääs tehnilisele dokumentatsioonile, elektriskeemidele ja diagnostikariistadele. Sõidukite tootjad kaitsevad sageli oma süsteeme välise diagnostika eest, mis muudab tõhusa remondi võimatuks ilma tasulise internetiühenduseta või eelneva volituseta. Mehaanikute väidetest võib järeldada ka seda, et ligipääs tehnilistele andmetele on mõnikord ainult näiline – tootjate deklaratsioonidest hoolimata ei ole see teave alati täielik või kasulik. Täiendavaid tõkkeid kujutavad elektroonika ja kodeerimine, eriti kaasaegsete pardasisteemide puhul. Mehaanikud rõhutavad ka seda, et kliente sageli hoiatatakse sõltumatute töökodade kasutamise eest garantii kaotamise ähvardustega, mis suurendab survet volitatud teeninduskeskuste valimisele.

Kas seega muutub auto remont peagi ainult volitatud teeninduskeskuste valdkonnaks?

– Selline pessimistlik stsenaarium tõenäoliselt meile ei ähvarda. Uuringu tulemused kinnitavad siiski seda, mida igapäevaselt töökodades täheldame – kaasaegne autotööstus muutub üha suletumaks maailmaks, mida on raske teenindada ilma tootja toetuseta. Kuid teisest küljest investeerime pidevalt teadmistesse, koolitustesse ja tööriistadesse – ütleb Adam Lehnort.

Rikelikkus uuesti määratletud

Vastajad märkisid ka kaasaegsete autode suurema rikelikkuse põhjused. Kõige sagedamini mainiti osade ja materjalide madalat kvaliteeti, mida iseloomustati kui “liiga kergeid” või “vähe vastupidavaid”, mis kajastub kiiremas kulumises. Oluliseks teguriks osutus ka elektroonika ülemäärane osatähtsus – keeruline, rikke alune ja raskesti diagnoositav. Paljud vastused rõhutasid ka ökoloogiliste lahenduste negatiivseid tagajärgi, nagu heitgaaside vähendamise süsteemid või õli hooldus “long life” režiimis, mis mõjutavad üldist vastupidavust ja suurendavad kaasaegsete sõidukite rikelikkust. Kõlasid isegi hääled, et mõned automudelid jõuavad turule ilma sobivate pikaajaliste testideta.

– Mäletagem, et märgitud rikked võivad tuleneda nii intensiivsest ekspluatatsioonist kui ka uute tehnoloogiate keerukusest või mehaanikute isiklikest kogemustest. Raske on siiski mitte märgata, et see, mis pidi autotööstust ökoloogilisemaks muutma, ei kajastu alati vastupidavuses. Ökoloogia ja tehnoloogia peaksid käima koos kvaliteediga – vastasel juhul kannab muutuste kulusid juht ja sõltumatud teeninduskeskused kohtavad üha rohkem tõkkeid – lisab ProfiAuto ekspert.

Uuringu tulemused näitavad reaalseid raskusi, millega sõltumatud töökojad kokku puutuvad kaasaegse autotööstuse ajastul. Uute autode teenindamine muutub üha kallimaks ja keerulisemaks, kuid mehaanikud ei loobu võitlusest oma positsiooni eest. Nad liituvad teeninduskeskuste võrgustikega, investeerivad seadmetesse ja koolitustesse – kõike selle nimel, et jätkuvalt edukalt turul konkureerida.