Euroopa kasutatud autode turg, mille väärtus 2024. aastal oli 635 miljardit eurot, on endiselt märkimisväärselt petuste suhtes haavatav. Aruande kohaselt oli 2024. aastal 4,9% sõidukitel võltsitud läbisõit ning koguni 40% kandsid varasemate kahjustuste jälgi. Odometeri võltsimine tekitab aastaseid kahjusid umbes 5,3 miljardi euro väärtuses, kusjuures paljud juhtumid jäävad avastamata. Lisaks majanduslikele kahjudele kujutab varjatud kahjustuste ajalugu reaalset ohtu tarbijate ohutusele teiseses turul.

Läbisõidu võltsimine maksab Euroopale miljardeid

Rokas Medonis, nimetatud aruande avaldanud carVertical’i tegevjuht, märgib, et petturid kasutavad ära isikuandmete kaitse määruseid, mis kehtivad mõnedes EL-i liikmesriikides. Üldine andmekaitsemäärus (GDPR) defineerib väga laialt isikuandmeid, mis raskendab sõidukiandmetega tegelevatel ettevõtetel informatsiooni jagamist, isegi minimaalse privaatsuse rikkumise riski korral.

– Ainult vahendid ei ole piisavad – vajame suuremat vabadust andmete kasutamisel, eriti seal, kus tekib infopuudus, nagu auto omaniku vahetumisel. Kui auto läheb uue omaniku kätte, jäävad andmed tema kohta sageli “maha”, vaatamata sellele, et ostjal on endiselt õigus teada, mida ta ostab. Informatsioon peab sõidukit järgima – seetõttu on vaja korrastada andmesüsteemid ja tagada nende sujuv liikumine omaniku vahetumisel – selgitab Medonis.

Vaatamata EUCARIS-e (Euroopa autode ja juhilubade infosüsteem) kuuluvusele piiravad sellised riigid nagu Saksamaa, Itaalia, Belgia või Holland sõidukite ajaloo andmete jagamist nende eksportimisel. Saksamaa, mis on EL-i suurim kasutatud autode eksportija, piirab informatsiooni kättesaadavust, tuginedes GDPR-ile, vaatamata arenenud registreerimissüsteemide omamisele. Sarnaselt toimivad Belgia ja Holland, kes vaatamata tõhusate lahenduste, nagu “Car-Pass” või “Nationale Auto Pas”, rakendamisele ei jaga täielikult neid andmeid eksportimisel, ohustades teiste EL-i riikide tarbijaid. Itaalia samuti ei jaga regulaarselt andmeid kasutatud sõidukite kahjustuste kohta. Selline poliitika nõrgestab üle-euroopalikku tarbijakaitset ja õõnestab ühtse turu põhimõtteid, eriti valuliselt mõjutades Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kes sageli impordivad sõidukeid neist riikidest.

Aruanne näitab, et läbipaistvus ja privaatsus võivad koos eksisteerida, mille näiteks on Skandinaavia riigid. Rootsi ja Soome on leidnud tasakaalu, kaitstes nii kohalike kui ka välismaiste tarbijate huve. Tänu transpordiagentuurile, nagu Transportstyrelsen Rootsis ja Traficom Soomes, saavad ostjad kergesti hankida sõiduki ajaloo (läbisõit, omanikud, ülevaatused) registreerimisnumbri järgi, isegi kui auto lahkub riigist. Samuti jagab Ühendkuningriik avalikult andmeid sõidukite kohta, toetades arenenud tehnilistele ülevaadetele turgu.

Oma kodanike kaitsmiseks peab EL määratlema ja ühtlustama suhted Andmete akti, Avatud andmete direktiivi ja GDPR-i vahel. Läbipaistvad, üle-euroopalised sõidukiandmetele juurdepääsu raamistikud võimaldavad piirata pettusi, taastada usaldust ja toetada õiglase digitaalse majanduse arengut.

Selgemad määrused ja parem andmevahetus kaitsevad ostjaid, toetavad ausaid ettevõtteid ja tugevdavad Euroopa digitaalset majandust. Küsimus on selles, kas olulisem on kaitsta andmeid, mis ei avalda isiklikku informatsiooni, kuid aitavad mõista auto tegelikku tehnilist seisukorda, või kaitsta müüjaid, kes tahavad peita olulisi fakte? – kokkuvõtteks ütleb Rokas Medonis.