Selle aasta aprillis võttis EL Nõukogu vastu ühise seisukoha määruste 883/2004 ja 987/2009 muutmise kohta, mis käsitlevad sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist. Veidi vähem kui kuu hiljem pöördusid üheksa peamise transpordiorganisatsiooni esindajad EL võimude poole üleskutsega see reform viivitamatult peatada. Uurime, miks seda peetakse ohuks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele.

Mis muutub – muudatuste põhilised seisukohad

Uued eeskirjad laiendavad pluriactivity määratlust. EL määruste kontekstis sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta tähendab see olukorda, kus teatud isik töötab või tegutseb rohkem kui ühes EL liikmesriigis samaaegselt või lähedasel ajaperioodil.

Muudatus näeb ette, et erinevates riikides töötav juht allub kindlustussüsteemile seal, kus ta teenib suurimat tulu, mitte seal, kus asub vedamisettevõtte asukoht. Praktikas tähendab see, et vedamisettevõte võib olla kohustatud maksma makseid teises riigis (näiteks Saksamaal, Hollandis või Belgias), sõltuvalt sellest, kus ta teenindab kõige rohkem tellimusi. Lisaks võib see olukord muutuda koos tellimuste hulga muutumisega kalendriaastas üksikute vedamistöö suundade kaupa.

Lisaks seavad muudatused eeskirjades transpordiettevõtetele kohustuse registreerida juhid kindlustussüsteemis enne iga väljasõitu (nn eelteatis) ning hankida A1 vorm, mis on kinnitus töötaja kindlustamisest saatvas riigis. See halvab juhtide tööd, kes cross-trade ja kabotaaži teenuste puhul saavad tellimusi sageli sõna otseses mõttes päevast päeva, mistõttu neil ei ole aega nõutavat registreerimist läbi viia.

Miks valdkond häirekella lööb?

Mainitud üleskutse allkirjastasid suurimad transpordiorganisatsioonid viiest Kesk- ja Ida-Euroopa riigist:

• Tööandjate liit „Transport ja logistika Poola” (TLP) – Poola
• Rahvusvaheliste maanteevedajate ühendus (ZMPD) – Poola
• Üle-Poola maanteetranspordi tööandjate liit (OZPTD) – Poola
• Poola transpordi liit (PUT) – Poola
• Tšehhi Vabariigi tööstuse konföderatsioon – Tšehhi
• Riiklik maanteevedajate ühendus Ungaris (NiT Hungary) – Ungari
• Transpordi sektsioon, Sloveenia Kaubanduskoda – Sloveenia
• Horvaatia maanteevedajate ühendus (UHCP) – Horvaatia
• Transpordi liit, Sloveenia Kaubanduskoda – Sloveenia

Valdkond lööb häirekella, sest välismaa maksete kulud vähendavad kogu transpordi tasuvust. Lisanduvad ka administratiivkulud, mida tekitab näiteks täiendava personalijõu palkamine, tellimuste jälgimissüsteemid ja A1 vormide prioriteetne ettevalmistamine.

Samal ajal on Kesk- ja Ida-Euroopa vedajad sageli mikro- ja väikeettevõtted, mis tegutsevad madalate marginaalidega ja piiratud personalitaristuga. Vajadus seda järsult laiendada toob kaasa konkurentsivõime languse lääne operaatorite suhtes.

Peale selle ei pruugi mitmele kindlustussüsteemile alluv juht üheski riigis saavutada nõutavat miinimummakset pensionieõiguse omandamiseks. Või peab ta läbima keerulised, mitmeid aastaid kestvad protseduurid erinevate riikide kindlustusperioodide summeerimiseks.

Tagajärjed turule ja keskkonnale

Eeskirjade muutmise tagajärjed on märkimisväärselt laiemad. Paindlikkuse puudumine cross-trade ja kabotaaži tellimuste täitmisel võib viia viivituste ja piiranguteni teenuste kättesaadavuses. Vedajad ei saa lihtsalt täita lühiajalisi tellimusi.

Lisaks püüavad nad „sulgeda” lähetust ühes riigis, mistõttu palju tagasisõite tehakse „tühjalt”. See suurendab kütuse kulusid ja CO2 heitkoguseid, mis on vastuolus EL kliimaeesmärkidega.

Mida valdkond pakub?

Kirjeldatud üleskutses pakuvad transpordiorganisatsioonid EL-ile muudatustega töö viivitamatut peatamist ja laiaulatuslike konsultatsioonide alustamist TSL valdkonnaga. Nad tõstatavad küsimuse eelteatiste ja A1 vormide menetluste lihtsustamise võimalusest, näiteks automatiseeritud infosüsteemide abil.

Lisaks pooldavad nad üleminekuperioodide rakendamist, mis lubaksid ettevõtetel vajalikud muudatused sisse viia ilma äkilise funktsioneerimiskulude kasvuta. Puudutatud on ka eeskirjade kooskõlastamist turureaaliteetidega, eriti asukoha ja süsteemi määratluse täpsustamist, et need vastaksid juhtide lähetamise praktikale.

Seni puudub EL Nõukogu ja EK ametlik vastus üleskutsele. Seadusandlik menetlus jätkub. Valdkonna organisatsioonid viivad läbi lobitöid, eriti „pluriactivity” ja eelteatise kohustuste eeskirjade väljajätmise osas.