Hammasrihm on üks olulisemaid elemente sisepõlemismootoris, nii bensiini- kui ka diiselmootori puhul. Selle ülesanne on sünkroniseerida väntvõlli tööd nukkvõlliga, mis võimaldab klappide õigeaegset avanemist ja sulgumist. Hammasrihma purunemine on tõsine rike, mis võib tuua kaasa kulukaid remonttöid, mõnel juhul isegi mootori väljavahetamise vajaduse.

Hammasrihma purunemise tagajärjed

Enamikus sisepõlemismootorites põhjustab hammasrihma purunemine kolbide kokkupõrke klappidega. See juhtub, kuna nukkvõll lakkab pöörlemast ja klapid jäävad avatud või suletud asendisse. Samal ajal jätkavad kolvid silindrites liikumist, mis viib nende kokkupõrkeni klappidega. Sellise kokkupõrke tagajärjed võivad olla väga tõsised:

• Klappide paindumine: Kõige sagedamini esinev kahjustus on klapivarte paindumine.
• Kolbide kahjustus: Ka kolvid võivad saada kahjustada, näiteks praguneda või murduda.
• Plokikaane kahjustus: Äärmuslikel juhtudel võivad kahjustuda klapisüvendid plokikaanes või plokikaas võib isegi mõraneda.
• Nukkvõlli kahjustus: Rihma purunemine võib kahjustada ka nukkvõlli, näiteks seda painutada või murda.

Kahjustatud osade vahetus on kulukas ja aeganõudev. Mõnel juhul võib remont osutuda ebaotstarbekaks ning ainsaks lahenduseks on mootori vahetus.

Hammasrihma purunemise põhjused

Hammasrihm võib puruneda mitmel põhjusel:

• Rihma kulumine: Hammasrihm on kuluv detail, mis aja jooksul kulub. Kumm, millest see on valmistatud, vananeb ja kaotab oma omadused.
• Vale rihma pinge: Liiga lõtv või liiga pingul rihm võib kiiremini puruneda.
• Pinguti või juhtrullide kahjustus: Nende elementide kahjustus võib põhjustada rihma ebaõige töö ja selle purunemise.
• Veepumba laagri kinnikiilumine: Mõnedes mootorites käitab hammasrihm veepumpa. Pumba laagri kinnikiilumine võib põhjustada rihma purunemise.
• Võõrkehade sattumine: Võõrkehade, näiteks kivide sattumine rihma ja hammasrataste vahele võib põhjustada selle kahjustumise.

Kuidas vältida hammasrihma purunemist?

Hammasrihma purunemise riski vähendamiseks tuleb:

• Regulaarselt vahetada rihma: Rihma vahetamise sagedus on määratud auto tootja poolt ja sõltub mootori mudelist. Tavaliselt vahetatakse rihm iga 60-120 tuhande km või iga 5-10 aasta järel.
• Kontrollida rihma seisukorda: Regulaarsete hoolduste käigus peaks mehaanik kontrollima hammasrihma seisukorda ja hindama selle kulumist.
• Vahetada rihm koos pinguti ja juhtrullidega: Need elemendid kuluvad samuti ja tuleks vahetada koos rihmaga.
• Pöörata tähelepanu ebatavalistele helidele: Kõik ebatavalised helid, mis tulevad mootori piirkonnast, näiteks vilinad või koputused, võivad viidata probleemidele hammasrihmaga.

Kas tasub järgida tootja soovitatud hammasrihma vahetamise intervalle?

“Vahetusintervallid on teatud ületamatu piir, mille juures tuleb alati vahetada gaasijaotusmehhanismi elemendid. See ei tähenda, et see on optimaalne aeg või läbisõit, millal seda tegema peaks. Pigem tuleks lähtuda sõiduki kasutustingimustest – kui autot kasutatakse linnas, ummikutes, mootor on sageli ebapiisavalt soojenenud või käivitatakse sagedamini, siis tuleb seda intervalli lühendada isegi poole võrra,” ütles intervjuus Roman Boluk, Continental’i tehniline spetsialist.

Mitteinterferentsed mootorid: mida see tähendab?

On olemas ka mootorid, kus hammasrihma purunemine ei põhjusta kolbide kokkupõrget klappidega. Need on nn mitteinterferentsed mootorid. Sellistes konstruktsioonides ei puutu kolvid ja klapid kokku isegi sünkronisatsiooni kadumise korral. Mitteinterentsetes mootorites ei põhjusta hammasrihma purunemine tavaliselt tõsiseid kahjustusi. Siiski on vajalik rihma vahetus ja gaasijaotusmehhanismi reguleerimine, et taastada mootori töövõime.

Tuletame meelde, et ka hammasketiga mootoritel võivad esineda probleemid venituse või purunemisega.