Frankfurdi Automechanika messil avaldatud uuringu tulemused heidavad valgust Euroopa sõidukite remondituru tulevikule. Kuigi see kõlab kui teema ekspertidele, puudutab see tegelikult meid kõiki – sest praktiliselt igaüks on pidanud kunagi auto töökotta viima. Ja nüüd kujutame ette, et selline külastus muutub palju kallimaks.

Autoremondid muutuvad üha kallimaks

Kujutame ette tüüpilist olukorda – midagi autos läheb katki. Enamiku jaoks meist tähendab remont tavaliselt mõnda päeva ilma autota ja kindlat, kuigi jõukohast väljaminekut. Kahjuks võib olukord halveneda. Alix Partnersi ja Beryllsi ning Brüsseli organisatsioonide CLEPA ja FIGIEFA poolt läbi viidud uuringu kohaselt võivad remondihinnad järsult tõusta, ja seda kõike volitatud teeninduste võimaliku domineerimise ja üha suuremate takistuste tõttu, mida kohtavad sõltumatud töökojad.

Miks? Kaasaegsed autod on üha sagedamini rohkem “digitaalsed” kui “riistvaralised”. Lisaks sellele tulevad uued eeskirjad, mis peaksid parandama turvalisust, kuid samal ajal piiravad sõltumatute töökodade juurdepääsu olulistele andmetele, tehnilisele teabele ja varuosadele. Tulemus juhile? Suurem sõltuvus volitatud teenindustest, mis ei ole alati taskukohased.

Sõltumatute töökodade tulevik

Uuringus analüüsiti remondituru olukorda kuni aastani 2035 seitsmes riigis (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Poola, Itaalia, Norra). Näidati kahte potentsiaalset stsenaariumi. Esimeses muutuvad autotootjad veelgi domineerivamaks, mis viib hindade drastilise tõusuni. Sellisel juhul võivad remondikulud 2035. aastaks jõuda astronoomilise 197,9 miljardi euroni. See on 35 miljardit rohkem kui baasstsenaariumi puhul, mis kindlasti mõjutab juhtide rahakotte.

Teine stsenaarium on optimistlikum visioon, kus turg jääb tasakaalustatuks ja juurdepääs varuosadele ja tehnilisele teabele on võrdne nii volitatud teenindustele kui ka sõltumatutele töökodadele. Sellisel juhul võivad remondikulud isegi langeda 159,8 miljardi euroni, mis omakorda kiirendab elektriautode arengut ning soodustab ökoloogiat ja jätkusuutlikku transporti.

Varuosad ainult valitutele?

Üks olulisemaid väljakutseid sõltumatutele töökodadele on juurdepääs varuosadele. Üha rohkem komponente on saadaval ainult autotootjate juures ja nende paigaldamine nõuab spetsiaalset tarkvara, mis veelgi tõstab remondikulusid. 2024. aasta juulis kehtestatud uued küberturvalisuse eeskirjad teevad selle olukorra tõenäoliselt veelgi keerulisemaks. Samas juurdepääs tehnilisele teabele, mis teoreetiliselt peaks olema seadusega tagatud, on sageli piiratud või tehakse kättesaadavaks keerulistes formaatides, mis aeglustab remonti ja tekitab ebavajalikke kulusid. Tarkvara uuenduste puhul peavad sõltumatud töökojad sageli kasutama vananenud tööriistu uudsete lahenduste asemel.

“Selleks, et tarbijatel oleks jätkuvalt vabadus valida, kus nad soovivad oma autot hooldada, on vaja tugevaid eeskirju, mis arvestavad küberturvalisust, juurdepääsu tehnilisele teabele ja varuosadele,” ütleb Frank Schlehuber, CLEPA turu vanemkonsultant. See kõlab üsna tehniliselt, kuid jutt käib lihtsatest asjadest: meil on õigus valida, kus me oma autosid remondime, ja teeninduse hinnad ei tohiks meid üllatada.

Autotootjad saavutavad üha suurema eelise tänu nende huve kaitsvatele seadustele. See aga seab tarbijad keerulisse olukorda. Seetõttu on oluline, et seadusandjad reageeriksid ja looks õigusraamistiku, mis tagaks võrdse juurdepääsu varuosadele ja tehnilisele teabele sõltumata sellest, kas kasutame volitatud teenindust või sõltumatut töökoda.

Selles kontekstis on võtmetähtsusega mootorsõidukite grupierandi määruse (MVBER) pikendamine ja ülevaatamine, mis peaks pärast 2028. aastat tagama varuosade kättesaadavuse sõltumatutele teenindustele. Olulised on ka muudatused tüübikinnituse eeskirjades, mis peavad arvestama uusi küberturvalisusega seotud ohte ning juurdepääsu remondi- ja teenindusandmetele.