USA ja Euroopa Liit teatasid ametlikult “kaubandusliku sõja lõpust”. Kuid selle rahu eest peavad Euroopa tootjad, eriti autotööstuse esindajad, kallilt maksma. Uus kokkulepe toob neile rohkem küsimusi kui kindlust – ja mingeid leevendusi. Kas kokkulepe tõesti toob stabiliseerimise või süvendab hoopis huve Atlandi ookeani mõlemal poolel?

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid sõlmisid kaubanduslepingu, mis – president Donald Trumpi sõnul – peaks lõpetama kõik erimeelsused ja tooma “suurima tehingu kõigist”. Siiski Euroopas, eriti autosektoris, on entusiasm leige. Jah, 15 protsenti kõlab paremini kui 30, kuid see on siiski tõsine koorem auto- ja varuosatootjatele.

Uued tollid: vähem kui pidanuks olema, aga rohkem kui oli

Kõige olulisem kokkulepe on püsiva 15-protsendilise tollimaksu kehtestamine enamikule EL-ist USA-sse eksporditavatele kaupadele, sealhulgas autod ja autoosad. See on vähem kui varem lubatud 30% või 27,5%, kuid siiski märkimisväärselt rohkem kui senised 2,5% autodele ja 1,5% komponentidele, mis kehtisid Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.

Ursula von der Leyen, Euroopa Komisjoni president, kinnitab, et kehtestatud määr on “selge lagi, ilma võimaluseta edaspidi tõsta” ja et leping “toob ennustatavuse”. Autotööstus ei näita siiski hurraa-optimismi – Euroopa autod ja osad lihtsalt kallinevad Ameerika turul.

Tollid konkurentsivõime asemel

Autotööstus on juba ammu taotlenud “null-nulli” tüüpi kokkulepet, st täielikku tollide kaotamist mõlemal poolel. Selline mudel õnnestus osaliselt kehtestada lennukitele, kemikaalidele, geneeriliste ravimitele, pooljuhtidele ja mõnedele põllumajandussaadustele. Aga autod ja osad? Kahjuks – täised 15%.

– See võib olla “parim, mida oli võimalik saavutada”, kuigi tõenäoliselt on Trump ise üllatunud, et oma karjumise ja sõrmega ähvardamisega suutis nii palju välja kaubelda. Hea USA-le, halvem Euroopale, kuigi positiivne jääb asjaolu, et vähemalt praegu kaugenes avatud kaubandusliku sõja visioon. Osatootjatele tähendab see siiski suuremaid kulusid ja väiksemat konkurentsivõimet. Nii raskel hetkel nagu praegu ei ole see hea uudis, – ütleb Tomasz Bęben, Autoosade Maaletoojate ja Tootjate Assotsiatsiooni (SDCM) juhatuse esimees.

Aga kuidas leevenduste ja kaitsemehhanismidega?

Tööstus juhtib tähelepanu asjaolule, et kogu informatsioon ei ole avalikult kättesaadav ja selge. Näiteks on Euroopa tarnijad seni saanud kasutada nn kompensatsioonimehhanismi jaotise 232 raames. See võimaldas vabastust tollidest, kui USA autotootjad kasutasid EL-ist imporditud osi ja ei saanud neid kergesti asendada. See mehhanism pidi toimima kuni 2027. aastani.

Probleem on selles, et uues kokkuleppes ei ole selge, kas need reeglid jätkuvalt kehtivad. Järgmine küsimus on see, kas ettevõtted peavad maksma 15%, isegi kui nad toodavad USA-s?

Millal see kõik jõustub?

Uus 15% määr peaks kehtima alates 1. augustist, vastavalt Valge Maja teatele. See viiakse sisse USA presidendi täitevkorraldusega. EL poolel käib töö ühisavalduse kallal – poliitilise dokumendi kallal, kuid see ei ole õiguslikult siduv.

– Ameerika Ühendriigid said “kaunist kokkulepet”, Euroopa nõustus aga faktiliselt märkimisväärselt halvemate tingimustega kui kehtisid seni. Autotööstus vaatab seetõttu uuele kokkuleppele ettevaatliku skeptitsismiga. Kergendus? Võib-olla ajutine. Stabiilsus? Paberil. Üks asi on kindel – Euroopa tootjad ja tarnijad ei tea endiselt, millel nad tegelikult seisavad, ja kas Trump järgmisel hetkel meelt ei muuda. Juba praegu kõlavad Valgest Majast hääled, et USA jätab endale õiguse määrasid tõsta, kui kokkulepe – koormatud kohustustega EL poolel – ei realiseeru president Trumpi rahuldavas ulatuses, – lisab Tomasz Bęben.