Logistikakeskused ja autovaruosade turustajate laod on kohad, kus töötajad teevad iga päev sadu korduvaid toiminguid – kaupade teisaldamist, komplekteerimist ja laadimist. Würth Eesti sõnul on üks lahendusi, mis võib vähendada füüsiliste töötajate koormust, passiivsed eksoskelette, mis toetavad lihaste ja selgroo tööd.

Seda tüüpi seadmed ilmuvad üha sagedamini tööstuses, logistikas ja autosektoris. Nende ülesanne ei ole inimest asendada, vaid vähendada koormust, mis tekib sagedase kummardamise, raskete esemete tõstmise või käte üle pea hoidmise korral.

– Välised eksoskelette, mida kutsutakse „kantavateks robotiteks”, muutuvad üha populaarsemaks reaalse toetusvahendina. Meie poolt kasutusele võetud mudel Ottobock IX Back Air näitab, et tehnoloogia, mis veel hiljuti seostus ulmefilmidega, on muutumas inseneride, laotöötajate ja monteerijate igapäevaseks töövahendiks, – ütleb Ewa Paprocka, Würth tootejuht.

Tootja hinnangul on selle tehnoloogia rakendamiseks eriti suur potentsiaal ladudes ja jaotuskeskustes. Sealsed töötajad kummarduvad tellimusi komplekteerides korduvalt, tõstavad pakke põrandatasemelt ning osalevad kaupade laadimisel ja mahalaadimisel. Sellistes rakendustes on eksoskelettide ülesanne vähendada koormust nimmepiirkonnale ning piirata väsimust mitmete tundide kestel töötades.

Würth juhib tähelepanu ka rakendusele autosektoris. Eksoskelette saavad toetada mehaaninikke ja tootmistöötajaid raskete sõlmede monteerimisel või käte pikaaegset tõstmist nõudvate tööde tegemisel.

Ettevõte pakub kahte põhitüüpi seadet. Mudel IX Back Air on mõeldud koormuste tõstmise ja teisaldamisega seotud töödeks, IX Shoulder Air aga toetab õlgade kõrgusel ja üle pea tehtavat tööd – näiteks installatsioonide monteerimisel või hooldustöödel.

– Eesti füüsilised töötajad tõstavad iga päev kokku tuhandeid tonne kaupa. Ottobock’i seeria eksoskeletin kaal on alla kolme kilogrammi, see ei vaja välist toiteallikat ja selle saab selga panna mõne sekundiga. Kaasaegse juhi jaoks ei ole investeering sellisesse lahendusse kulu, vaid äriline kalkulatsioon – vähem haiguslehi, suurem tootlikkus ja tugev argument uute töötajate värbamisel, – rõhutab Ewa Paprocka.

Würth’i sõnul võib selliste lahenduste arendamine olla eriti oluline sektoritele, mis on aastaid võidelnud tööjõupuuduse ja kasvavate haiguspuhkuse kuludega. See puudutab ka autologistikat, kus tööergonoomika muutub üha olulisemaks kaasaegsete ladude korralduse elemendiks.