Vedrustuse remonttöid peetakse automehaanikas üheks lihtsamaks, kuid isegi selles valdkonnas võib teha tõsiseid vigu. Delphi kaubamärgi eksperdid osutavad kolmele kõige sagedamini tehtavale veale kere remontimisel.

Tüüpiline viga stabilisaatori vardade vahetamisel

Stabilisaatori varrased kuuluvad kõige odavamate vedrustuse osade hulka, mis vajavad vahetamist. Populaarsete pikisuunaliste vardaste puhul esinevad mõned viited kahes versioonis – terasest ja plastikust valmistatud.

Populaarne viga, mida nende vahetamisel tehakse, on sõiduki vastasküljel kasutatud versiooni mittearvestamine. Praktikas tähendab see olukordi, kus ühele poole paigaldatakse terasest varras ja teisele poole – plastikust. Kuigi see ei kujuta otsest ohtu sõiduohutusele, peetakse seda remondi ebaprofessionaalseks teostuseks ja see võib mõjutada sõiduki juhtimise täpsust.

Oluline on märkida, et see viga võib tekkida isegi siis, kui mehaanik tuvastab õigesti demonteeritud varda materjali. Kui nimelt pärast eelnevat remonti on teisele poole sattunud teist tüüpi element, on seda fakti eelneva kontrolli tegemata kerge märkamata jätta.

Kandurite kahjustamine montaaži ajal

Vedrustuse remonttöid tehakse tavaliselt tulplifti peal, kui auto on tõstetud asendis ja vedrustuse elemendid – sealhulgas rattad – vabalt “rippuvad” võimalikult madalaimas asendis.

Alumiste kandurite vahetamine sellises paigutuses ja nende kinnikeeramine enne sõiduki alla laskimist on tõsine montaaživiga. Pärast auto rattale alla laskmist tekivad ebasoodsad pinged metall-kummiosades ja sõitmisel üle ebaühtluste rebivad vaigistusplokid lõhki. Selle vältimiseks tuleb metall-kummiosade kinnituspoldid keerata ainult neutraalses asendis – st siis, kui auto seisab rataste peal või kui vedrustus on sobivalt toetatud.

Nagu Delphi eksperdid osutavad, on ekslik eeldus, et kuna ratas töötab üleval-all liikumises, ei ole keerdemomendil tähtsust. Metall-kummiosad on projekteeritud eeldusel, et poldid keeratakse neutraalses positsioonis – ainult siis saavad nad töötada täies ulatuses. Kui aga paigaldame need äärmusasendis, nt all, väheneb ulatus pooleks ja sõitmisel tekivad elastsete osade rebenemised.

Geomeetria vahele jätmine – kallis otsetee

Vedrustuse geomeetria kontroll pärast remondi lõpetamist on tülikas tegevus, sest nõuab sobivat seadmestikku. Sageli on see seotud ka vajadusega lahti keerata kinni jooksnud reguleerimispoldid, mida hoolduse ajal ei puudutatud. Äärmuslikel juhtudel võib see nõuda täiendavaid töid või uute osade ostmist, nt roolitoru otsiku või isegi kanduri – kui polt on kinni jooksnud vaigistusplokis.

Mõned üritavad protseduuri vältida, paigaldades uued elemendid nii, et säiliksid geomeetrilised parameetrid. See ei ole aga alati tõhus. Isegi väikesed kõrvalekalded võivad põhjustada koonduvuse kaotuse, mis viib juhtimise täpsuse halvenemisele, ohutuse langusele ja rehvide kiiremale kulumisele. Äärmuslikel juhtudel võivad uued rehvid märkimisväärselt kuluda juba ühe kuu jooksul.

Seetõttu tuletavad Delphi eksperdid meelde, et pärast iga tõsisemat vedrustuse remonti tuleb teha geomeetria kontroll. Seda peaks tegema kvalifitseeritud mehaanik ja kui töökoda ei oma sobivat seadmestikku, on oluline teavitada klienti vajadusest seda teenust teises hoolduses realiseerida. Loomulikult ei puuduta see väiksemaid remonttöid, nagu stabilisaatori vardaste vahetamine, vaid kõiki töid, mis võivad geomeetria rikkuda.

Tuleb ka rõhutada, et kuigi kontrollide vahel ei ole rangelt määratud intervalli, tasub sellist mõõtmist teha ennetavalt, nt enne rehvide vahetamist uutega.

Laiem pilk vedrustusele

Mitmekandurilise vedrustuse hooldamise puhul tasub mõnikord kaaluda remondi ulatuse laiendamist kandurile külgnevate komponentidega. Juhtub, et ühe elemendi vahetamise ajal tekib kõrvalsete keermendühenduste, vaigistusplokide või tappide ülekoormamine. Tagajärjeks võib osutuda, et varsti pärast tehtud remonti on vaja järjekordne töökoja külastus. Aidata võib tervete komplektide vahetus – nt kandurite komplekti. Komplektides ostetud osad on tavaliselt soodsam hinnavariandt kui eraldi tellitud, aga tööjõukulud ja tööaeg reeglina ei muutu.